158. Ajuvatsakesed (külgvatsakesed, III ja IV ajuvatsake), nende paiknemine, tähtsus: Suuraju poolkerade sisemuses asuvad pilujad õõned - külgvatsakesed. Külgvatsakestel eristatakse kiirusagaras paiknevat keskosa, millest lähtuvad teistesse sagaratesse ulatuvad umbselt lõppevad jätked: eessarv otsmikusagarasse, tagasarv kuklasagarasse ja alasarv oimusagarasse. Vatsakeste vahemulgu kaudu on külgvatsakesed ühendatud vaheajus talamuste vahel asuva kolmanda ajuvatsakesega. 159. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesanded: Pea ja seljaaju on kaetud kolme kestaga, mille vahele jäävad vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet. a) Soonkest - on kohevast sidekoest veresoonterikas õhuke leste. Ta liibub tihedalt pea- ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse. Soonkestast lähtuvad veresooned ajukoesse.
kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade nind väikeaju kaudu seljaaju eessarvede motoorsete rakkudega, mille abil korrigeeritakse lihastoonust. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Vaheajju kuluvad talamused ja hüpotalamused, sellesse piirkonda jääb ka kolmas ajuvatsake. Talamusse koonduvad aferentsed implusid kogu sensoorselt süsteemilt. Need on ,,väravateks", mille kaudu kulgeb meeeelunditelt saadud info kõrgematesse ajuosadesse. Talamuste taga paiknevad põlvikkehad, millest külgmist läbib nägemis- ja mediaalset kuulmismeele tee. Peale nimetatud keskmuste asuvad talamustes veel piirkonnad, mis on seotud ajukoore assotsiatsiooniväljadega. Talamse kaudu mõjutatakse ka tahtmatuid, emotsioone väljendavaid liigutusi. Hüpotalamus asub talamusest allpool ja on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskmuseks, mille kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemp.-i, toitekäitumist. Siin asuvate, osmootse rõhu
Punatuum seostub punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade ning väikeaju kaudu seljaaju eessarvede motoorsete rakkudega, mille abil korrigeeritakse lihastoonust. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Vaheajju kuuluvad talamused ja hüpotalamused, ka kolmas ajuvatsake. Talamustesse koonduvad aferentsed impulsid, nende kaudu kulgeb meeleelunditelt saadud info kõrgematesse ajuosadesse. Talamuste taga paiknevad põlvikkehad, mida läbivad nägemis-ja kuulmismeele tee. Lisaks asuvad talamuses piirkonnad, mis on seotud ajukoore assotsiatsiooniväljadega. Talamuse kaudu mõjutatakse tahtmatuid, emotsioone väljendavaid liigutusi. Hüpotalamus asub talamusest allpool, on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks, mille kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri,toitekäitumist. Siin asuvad osmootse rõhu sensorid, mis hoiavad tasakaalus vee ja soolade sisaldus.
Otsustab, milline info jõuab meie teadvusesse. Hüpotalamus- asetseb talamusest allpool, vegetatiivsete fnide kõrgeim keskus mille kaudu regul. Käitumusi, mis on olulised homöostaasi püsimiseks ja seksuaalfnide täitmiseks. Reguleerib ajuripatsi hormoonide eritumist. Kontrollib ööpäeva rütme. Vaheajju kuuluvad talamused ja hüpotalamused, ka kolmas ajuvatsake. Talamustesse koonduvad aferentsed impulsid, nende kaudu kulgeb meeleelunditelt saadud info kõrgematesse ajuosadesse. Talamuste taga paiknevad põlvikkehad, mida läbivad nägemis-ja kuulmismeele tee. Lisaks asuvad talamuses piirkonnad, mis on seotud ajukoore assotsiatsiooniväljadega. Talamuse kaudu mõjutatakse tahtmatuid, emotsioone väljendavaid liigutusi. Hüpotalamus asub talamusest allpool, on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks, mille kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri,toitekäitumist. Siin asuvad osmootse rõhu sensorid, mis hoiavad tasakaalus vee ja soolade sisaldus.
annaabi.ee 
