ülal. Väga peetakse lugu ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonulise katusega. Templiarhitektuuris kujuneb kreeka arhitektuurist sõltumatult välja kuppelehitus - kupliga kaetud silindriline hoone. Ehitustehnikas paistsid roomlased silma oma tähelepanuväärsete insenerioskustega. Laiendades Kreekast pärinevaid kompositsioonilisi võtteid, võtsid roomlased talakonstruktsioonide kõrval kasutusele võlvkonstruktsiooni ja kaaristu. Teistest Roomas levinud ehitistest on tuntuimad basiilikad, amfiteatrid, termid, akveduktid, triumfikaared ja - sambad, teedeehitus: 1) Basiilika algidee pärines samuti Kreekast. Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja nii palju kõrgem, et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist.
ärajuhtimiseks kaevati teede kõrvale kraavid. Akvedukt kujutas endast lahtist või kaetud veejuhet, mis oli ehitatud sillataolise kaaristuna ning kandis üht või mitut, üksteise kohal asetsevat veekanalit. Torude kaudu suunati vesi avalikesse kaevudesse, termidesse, eramajadesse. Rooma elumajadest oli levinuim ühekorruseline maja e domus, mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Laiendades Kreekast pärinevaid kompositsioonilisi võtteid, võtsid roomlased talakonstruktsioonide kõrval kasutusele võlvkonstruktsiooni ja kaaristu. Varaseim võlv oli silindervõlv, üsna pea leiutasid roomlased aga ka ristvõlvi, mis kujutas endast kahte üksteisega täisnurga all lõikuvat poolsilindrit. Võlvide ehitamisel kasutasid roomlased peamiselt kolme süsteemi. Esimesel juhul moodustus võlv külg külje kõrvale ehitatud kaartest. See moodus andis võimaluse ehitada võlvi ainult kividest. Teine moodus rajanes
Põikjõukandevõime Teras 1 100 Av f y 10 × 1260 × 355 Vpl,Rd = = × 10 -3 = 2582 kN > VEd = 1440 kN. => OK! 3 M 0 3 × 1,0 (Tuleks veel kontrollida seina nihkestabiilsust ja sellest sõltuvalt vajaduse korral näha ette jäikusribid, samuti tala läbipainet jne) 8.4 Talakonstruktsioonide erijuhtumeid 8.4.1 Kahe seinaga talad Kahe seinaga taladel on tunduvalt suurem väändejäikus kui I-taladel. Sellest tingituna on ka kiiveoht palju väiksem. Praktikas on levinud nn. HQ-talad (uuem vimetus WQ-talad), mida on mugav kasutada mitmekorruseliste hoonete vahelaetaladena vt joon. 7.1 (eespool). HQ-talade projekteerimisel tuleb silmas pidada, et nende alumisele vööle toetuvatele
Linnakäsitööliste majad olid kahekorruselised, alakorrusel tööruumid ( tabern ), selle peale ehitatud poolkorrusel elati. Üsna varakult hakati ehitama ka suuri üürimaju ( insula ), mis võisid olla 4 .- 7. korruselised (kõrgus 20 - 22 m ). Ehitustehnikas paistsid roomlased silma oma tähelepanuväärsete insenerioskustega. Laiendades Kreekast pärinevaid kompositsioonilisi võtteid, võtsid roomlased talakonstruktsioonide kõrval kasutusele võlvkonstruktsiooni ja kaaristu. Varaseim võlv oli silindervõlv ( mõnikord madalam kui pool silindrit ), üsna pea leiutasid roomlased aga ka ristvõlvi, mis kujutas endast kahte üksteisega täisnurga all lõikuvat poolsilindrit. Võlvide ehitamisel kasutasid roomlased peamiselt kolme süsteemi . Esimesel juhul moodustus võlv külg külje kõrvale ehitatud kaartest, see moodus andis võimaluse ehitada võlvi ainult kividest.
annaabi.ee 
