siingi kindla korra kohaselt: alumine dooria, teine joonia, kolmas korintose stiilis. Pool ja kolmveerandsambad olid levinud Kreekaski, Roomas aga lisandub neile veel pilaster (seinast eenduv lame neljatahuline sammas, mida kasutati seina tugevdamiseks ja seinapinna mitmekesistamiseks). Orderisüsteemi alusel viisid roomlased sisse ka oma arhitektuurse mooduli- poolsammas (või pilaster)- kaar- poolsammas, mis ühendas endas kahte erinevat konstruktsiooni põhimõtet nii võlv - kui talakonstruktsiooni. Roomlased ongi esimesed kes said hakkama püsivate võlvide ja kaaristutega. Ehitati palju kaaristuid e. arkaade vee juhtimiseks linna, selline ehitusviis hoidis kokku nii aega kui ka raha. Roomlased hakkasid ka ehitama täiesti ebaotstarbelisi ehitisi- triumfikaari, mis lähtus jällegi baas, tüvis, kapiteel reeglil. Triumfikaar on puht roomalik. Antiikaja tähtsamaid rahva kogunemiskohti oli teater. Nii Kreekas kui ka Roomas
kaunistatud voluut. Komposiit kapiteel Pilaster Komposiit kapiteel Rooma foorumil Orderisüsteemi alusel viisid roomlased sisse ka oma tänapäeval arhitektuurse mooduli: poolsammas ehk pilaster, mis ühendas endas kahte vastandlikku konstruktsioonipõhimõtet nii võlv- kui talakonstruktsiooni Laialt olid levinud ümartemplid. Tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Kreeka arhitektuurist sõltumatult kujunes templiarhitektuuris välja kuppelehitis kupliga kaetud silindriline hoone. Rooma Panteon Laeava Vaade ülevalt Vaade küljelt Sisevaade
kas päris seinte ligidale või on kolmveerandsambad. Eelistati korintose või komposiitkapiteeliga sambaid. Joonia ja dooria sambaid oli suhteliselt vähe. Iseloomulik oli sammastele puhtdekoratiivse funktsiooni andmine. Orderisüsteemi alusel viisid roomlased sisse ka oma arhitektuurse mooduli: – poolsammas (või kandiline poolsammas ehk pilaster ) – kaar –poolsammas, mis ühendas endas kahte vastandlikku konstruktsioonipõhimõtet – nii võlv- kui talakonstruktsiooni. Moodulisüsteem oli lihtsaim viis samade mõõtsuhete saavutamiseks. Laialt olid levinud ümartemplid. Tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Kreeka arhitektuurist sõltumatult kujunes templiarhitektuuris välja kuppelehitis – kupliga kaetud silindriline hoone. Basiilika algidee pärines samuti Kreekast – seal nimetati basiilikaks valitseja e basileuse elupaika. Roomas saavutas see oma täiuslikkuse
- joonia - komposiit ). Pool ja kolmveerandsambad olid levinud Kreekaski, Roomas aga lisandub neile veel pilaster - seinast eenduv lame neljatahuline sammas, mida kasutati seina tugevdamiseks ja seinapinna mitmekesistamiseks. Orderisüsteemi alusel viisid roomlased sisse ka oma arhitektuurse mooduli - poolsammas ( või pilaster ) - kaar - poolsammas, mis ühendas endas kahte vastandlikku konstruktsioonipõhimõtet - nii võlv - kui talakonstruktsiooni. Ka uute ehitusmaterjalide kasutuselevõtmisel ja leiutamisel astus Rooma edasi hiigelsammudega. Alustanud tavalistest toorsavitellistest ehitistega, ladusid nad alguses oma seinad kuivalt, ilma mördita, kasutades kandedetailide tarbeks kõva lubjakivi e. travertiini. Et toortellis kohe laiali ei pudeneks, oli teda enne ehitamist valmina hoitud kuni kaks aastat. Alates 1. saj. pKr. sai valdavaks põletatud tellis, mis valmistati erikujulisena vastavalt
annaabi.ee 
