Grice'i kommunikatsioonipostulaadid (sõltuvad tugevalt kultuurikontekstist, nt Jaapanis poleks eriti popp): eeldus: kõneleja peab koopereeruma kuulajaga (sellest lähtub, et kommunikatsioon on tegevus, sellel on teatud eesmärgid, kooperatsiooni on vaja sellepärast, et neid eesmärke kergemini saavutada.) b) viisakuse põhimõte G. Leech formuleerib takti - ehk viisakusepõhimõtte, mis on samuti nagu kooperatsioonipõhimõte seotud kommunikatsiooniprotsessi efektiivsusega. Taktitundelised ollakse selleks, et saavutada oma eesmärke. 11. Kõneaktid a) lokutiivsed- loogika(peksan segast), grammatika(räägin kreeka keele asemel hiina keelt Loogika on aga suurel määral kreeka keele grammatika Illokutiivsed- kõnetatav saab su soovist aru. Kõige olulisem, eristame: 1.illokutiivne eesmärk- milleks räägime 2.illokutiivne jõud- kui intensiivne eesmärk 3.illokutiivne suund- kuhu suunatud ja perlokutiivsed aktid- Br aktil on tagajärg.
Tarkvara testija tööks on leida tarkvaras vigu. Kui testija ei leia vigu üles siis see võib minna tema projektile ja firmale kalliks maksma. Vead tuleb leida võimalikult kiiresti üles ja need ära parandada. TARKVARA TESTIJAL PEAVAD OLEMA KA KINDLAD OMADUSED. Ta ei karda ja julgeb minna tundmatutesse olukordadesse. Nad on vigade avastajad. Nad armastavad uut tarkvara. Testija on järeleandmatu. Nad on loomingulised ja püüdlevad alati täiuslikkusse poole. Nad on taktitundelised ja diplomaatilised. Testija peab alati tooma halbu uudiseid programmeerijatele ja kujundajatele. ERINEVAD TARKVARA ARENDUS MEETODID Üldjuhul kasutatakse nelja erinevat arendus meetodit: Big-Bang (suur-pauk), Code-and-Fix (kodeeri ja paranda), Waterfall (kosk) ja Spiral (spiraal). Igal mudelil on omad plussid ja miinused. Testijana puutud sa tõenäoliselt kõigi nendega kokku ja pead oma testid kõigi nende meetodite ja kohandama. Big-Bang (suur-pauk) meetod:
"Koosoleku juhataja peab tegema kokkuvõtte ja veel kord üle vaatama, kas saavutati eesmärk," rõhutab Hillar Kroon, "nii palju tuleb koosoleku lõpus aega leida!" Kroonil on kombeks saata osalejatele kirjalik koosoleku lühikokkuvõte. "Kõige hullem on, kui inimesed peavad meenutama: meil oli kunagi mingi selleteemaline koosolek, kas keegi teab, mis sellest asjast sai." Läbirääkimised. Püüdes probleemsest olukorrast väljapääsu leida, proovime olla võimalikult taktitundelised ja meeldivad. Tõsiasi on aga see, et enamik teemasid ei võimalda hiilida kõrvale vestlusest põhjustatud kahjustustest, olgu me selle juures nii meeldivad kui tahes. Märkamata ei tohi jätta mängusolevate arusaamade ja kavatsuste keerukust, ühise panuse osa probleemis, emotsioonide tähtsat rolli ja seda, mida tähendavad arutatavad küsimused iga isiku enesehinnangu ja identiteedi jaoks. Rasked kõnelused peaksid viima äratundmiseni, et ettekujutus sõnumi
Presuppositsioonidel on kaks olulist funktsiooni - seos kultuurikontekstiga (mida välja öeldakse ja mida presuppositsiooniks jäetakse, sõltub ajastust ja kultuurisituatsioonist) ja tekstuaalsuse roll (mis on ühe ütluse sisu (subposition), on teise ütluse eelinfo (presubposition)). G. Leech formuleerib takti - ehk viisakusepõhimõtte, mis on samuti nagu kooperatsioonipõhimõte seotud kommunikatsiooniprotsessi efektiivsusega. Taktitundelised ollakse selleks, et saavutada oma eesmärke. Antud juhul (Ega te ei saa ulatada mulle soolatopsi?) on kaudne kõneakt suunatud viisakuse põhimõtte teenindamiseks. Kaudsed kõneaktid tekkisid, kui viisakus muutus tähtsamaks. Kõneleja annab kuulajale formaalse võimaluse mitte aru saada varjatud eesmärgist. Tihti kasutati kaudseid kõneakte hoopis assertiivsuse varjamiseks õukonnakultuuris. Tüüpiline on see, et midagi öeldakse ja siis tehakse nägu, et seda pole öeldud
Presuppositsioonidel on kaks olulist funktsiooni - seos kultuurikontekstiga (mida välja öeldakse ja mida presuppositsiooniks jäetakse, sõltub ajastust ja kultuurisituatsioonist) ja tekstuaalsuse roll (mis on ühe ütluse sisu (subposition), on teise ütluse eelinfo (presubposition)). G. Leech formuleerib takti - ehk viisakusepõhimõtte, mis on samuti nagu kooperatsioonipõhimõte seotud kommunikatsiooniprotsessi efektiivsusega. Taktitundelised ollakse selleks, et saavutada oma eesmärke. Antud juhul (Ega te ei saa ulatada mulle soolatopsi?) on kaudne kõneakt suunatud viisakuse põhimõtte teenindamiseks. Kaudsed kõneaktid tekkisid, kui viisakus muutus tähtsamaks. Kõneleja annab kuulajale formaalse võimaluse mitte aru saada varjatud eesmärgist. Tihti kasutati kaudseid kõneakte hoopis assertiivsuse varjamiseks õukonnakultuuris. Tüüpiline on see, et midagi öeldakse ja siis tehakse nägu, et seda pole öeldud
annaabi.ee 
