+ U[k] z zX(z)= X[z] + U[z] Y[k]=CX[k] + DU[k] z Y(z) = CX(z) + DU(z) ,millest diskreetsete ülekandefunktsioonide maatriksi avaldist: H(z)=C(zE-F)-1+D. Kasutades Z- teisendusi saame süsteemi väljundis diskreetse hüppekaja g[kT], kui anname süsteemi sisendisse diskreetse hüppesignaali 1[kT] z z/(z-1) Ühikhüppesignaal avaldub avaldises ühikuliste diskreetide jadana kõigil taktihetkedel alates k=0. Samas on diskreetse hüppekaja diskreedid võrdsed sama süsteemi pideva hüppekaja taktihetkedele vastavate hetkväärtuste jadaga. 7.4 Hilistumine diskreetaja süsteemides- Signaalide lõplikust levimiskiirusest põhjustatuna, aga ka muude põhjuste tõttu tekkivat nähtust, mille korral signaali hetkväärtused võivad reaalse süsteemi eri ruumipunktides omada kindlat ajanihet, nimetatakse hilistumiseks. Süsteemi mudelis kajastatakse seda ajaargumendi nihutamisega konstantse hilistumisaja () võrra. Reaalses süsteemis saab esineda vaid väljundsignaali hilistumine
ülekandekarakteristikuid üpris sarnaselt pidevaja süsteemide puhul kasutatavaile, tuginedes seejuures z-teisenduse omadustele ja seostele. Nii saame süsteemi väljundis diskreetse hüppekaja g[kT], kui anname süsteemi sisendisse diskreetse hüppesignaali 1[kT] z z/(z-1) Ühikhüppesignaal avaldub avaldises ühikuliste diskreetide jadana kõigil taktihetkedel alates k=0. Samas on diskreetse hüppekaja diskreedid võrdsed sama süsteemi pideva hüppekaja taktihetkedele vastavate hetkväärtuste jadaga. Diskreetse impulsskaja h[kT] saamiseks tuleb süsteemi sisendisse hetkel k=0 anda üksik ühikuline diskreet 5[k], mille väärtus vastab 5-impulsi pindalale. Latitudes konvolutsioonisumma valemist saab diskreetset hüppekaja väljendada ka kujul g(mT)= (h[(m-k)T], mis ühtlasi väljendab diskreetaja süsteemi hüppekaja ja impulsskaja vahelist seost. 1.10 Hilistumine diskreetaja süsteemides Signaalide lõplikust
pidevaja süsteemide puhul kasutatavaile, tuginedes seejuures z-teisenduse omadustele ja seostele. Nii saame süsteemi väljundis diskreetse hüppekaja g[kT], kui anname süsteemi sisendisse diskreetse hüppesignaali 1[kT] →z→ z/(z-1) Ühikhüppesignaal avaldub avaldises ühikuliste diskreetide jadana kõigil taktihetkedel alates k=0. Samas on diskreetse hüppekaja diskreedid võrdsed sama süsteemi pideva hüppekaja taktihetkedele vastavate hetkväärtuste jadaga. Diskreetse impulsskaja h[kT] saamiseks tuleb süsteemi sisendisse hetkel k=0 anda üksik ühikuline diskreet 5[k], mille väärtus vastab 5-impulsi pindalale. Latitudes konvolutsioonisumma valemist saab diskreetset hüppekaja väljendada ka kujul g(mT)=Σ (h[(m-k)T], mis ühtlasi väljendab diskreetaja süsteemi hüppekaja ja impulsskaja vahelist seost.
Diskreetaja süsteemide analüüsil on võimalik kasutada ülekandekarakteristikuid sarnaselt pidevaja süsteemile - kasutades z-teisendusi saame süsteemi väljundis diskreetse hüppekaja g(kT), kui anname süsteemi sisendisse diskreetse hüppesignaali 1(kT) -> z -> z/(z-1). Ühikhüppesignaal avaldub avaldises ühikuliste diskreetide jadana kõigil taktihetkedel alates k=0. Samas on diskreetse hüppekaja diskreedid võrdsed sama süsteemi pideva hüppekaja taktihetkedele vastavate hetkväärtuste jadaga. Diskreetse impulsskaja h(kT) saamiseks tuleb süsteemi sisendisse hetkel k=0 anda üksik ühikuline diskreet, mille väärtus vastab impulssi pindalale. Hilistumine diskreetaja süsteemides: Signaalide lõplikust levimiskiirusest põhjustatuna, aga ka muude põhjuste tõttu tekkivat nähtust, mille korral signaali hetkväärtused võivad reaalse süsteemi eri ruumipunktides omada kindlat ajanihet, nimetatakse hilistumiseks. Süsteemi mudelis
annaabi.ee 
