Tekib uus liik v tuleb ristumisbarjäär Makroevolutsioon Täiustumine uute senisest keerukamate ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ja areng. Hõimkonnad, seltsid, klassid. Mitmekesistumine erisuguste tingimustega kohastumisel algtüüpide lahknemine liikideks. Väljasuremine liigid surevad välja Eluslooduse süsteem Tänapäeval kasutuses olevale loodussüsteemile pani alguse Karl Von Linne. Tema liikide nimetamise süsteem seisneb taksonites(binaarne nomeklatuur-ladinakeelsete liigi nimede nimetamine kahesõnaliste väljendite abil). Domeen, riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik. Organismigruppe paigutatakse taksonitesse ehituslike tunnuste järgi. Inimese evolutsioon Inimahvide võrdlus Sarnasused: kehaehitus,käitumine,sigimine,haigused,kromosoomistik,geenid. Erinevused: püstine liikumine kahel jalal,suurenenud näokuju,mälu,käefunktsioonid.Nüüdisinimene tekkis 200-250tuhat aastat tagasi Aafrikas
Liigist kõrgemate taksoniteteket nimetatakse makrorevolutsiooniks. Selles eristatakse mitmekesistumist, täiustumist ja väljasuremist. Makrorevolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi mikrorevolutsioonilistest muutustest samade tegurite toimel. Peamiseks makrorevolutsiooniliseks protsessik on liigitekke käigus kohastumise tulemusena toimuv mitmekesistumine. Liigiprotsesside jadas kuhjuvad liikide vahel erinevused, mis on aluseks nende rühmitamisele liigiülesteks taksonites perekondadeks, seltsideks, klassideks jne.. Evolutsioonilise täiustumise ehk protsessi lähtekohaks on erilaadsed mutatsioonid uute geenide teke ja geenide aktiivsust kontrollivate regulatsioonisüsteemide muutused. Täiustumine ehk organismide ehituse ja eluviisi keerustumine on evolutsiooni kaasnähtus, kuid pole üheski evolutsiooniharus paratamatu. Elu evulutsioonis säilivad ka paljud primitiivsed organismitüübid.
retsesiivne geen jääb organismi, siis pole ju mille vahel valida ning jällegi, isolaat hävib. Kui seda ei toimu, tekivad isolaadil kohastumused ning ajapikku kujuneb ristumisbarjäär ehk ta ei suuda oma originaaliga enam ristuda. · Kui kaua aega on vaja? o Alamliikide teke 8000 15 000 aastat o Atlandi heeringast on saanud 20 000 rahvuskala vms 7.2 Makroevolutsioonilised muutused · Makroevolutsioon toimub liigist kõrgemates taksonites ehk organismirühmades(perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik) · Kõik loomahõimkonnad eksisteerisid juba 500m a tagasi. · Viimane taimehõimkond tekkis 100m a tagasi. · Rajajaliik tekib alati peale suurt hüppelist muutust ehk progressi 7.2.1 Progress ehk evolutsiooni täiustumine · Progress e vertikaalne evolutsioon o ...on uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng'
+ |== | | +------------------------------- HYLOBAT -------------------------------+ Neist skeemidest järeldub inimlaste väga hiline (pongiidne või protopaniidne) divergeerumine inimahvidest, mis on vastuolus traditsiooniliste ja üldtunnustatud käsitlustega. Võrrelnud geneetilisi distantse hominoidide vahel ja teistes imetajate taksonites esitasid USA teadlased eesotsas M. Goodman'iga (1976) hominoidide fülogeneetilise klassifikatsiooni. Selles süsteemis puudub pongiidide sugukond, hominiidide sugukonna mõiste on oluliselt ümberhinnatud ja inimese taksonoomilist taset inimahvide suhtes on järsult alandatud. Ülemsugukond Hominoidea jaotatakse kaheks sugukonnaks -- Hylobatidae ja Hominidae. Hominiidide sugukonnas eraldatakse kaks alamsugukonda -- Ponginae(sisaldab perekonna Pongo, orangutan)
kolmandas raamis (ka -1 raam) GGCUUCGCUCAA kodeerib sama RNA järjestusega aminohappeid: Gly-Phe-Ala-Glu Näeme et need valgu järjestused on täiesti erinevad, vaid Ala ja Leu esinevad korduvalt ja sedagi erinevais positsioonides. Järelikult on sama nukleotiidset järjestust võimalik "tõlikida" valgu järjestuseks kolmes eri tähenduses. Alternatiivsed koodid Universaalsest geneetilisest koodist erinevaid koode esineb paljudes taksonites. Eriti sagedased on alternatiivsed koodid väikese genoomiga organismides. Kõige väiksemad genoomid on mitokondritel ja seega ei ole üllatav, et just mitokondrites on erinevused universaalsest koodist üldiselt levinud. Mitokondrid jagunevad geneetilise koodi poolest kaheks - taimsed mitokondrid, mis kasutavad universaalset koodi ja mitte- taimsed mitokondrid, mille koodid erinevad UGK'st. Genoomi suuruse ja koodi stabiilsuse vaheline seos tuleneb koodi "külmunud" olemusest