Võrdles taimi ehituslike tunnuste õite, seemnete, viljade, juurte järgi. Liigimääratlus: ühte liiki kuuluvad sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem kui ühe vanemapaari järglased. Karl von Linné (18. saj) nimetas liigi süstemaatika põhiüksuseks. Liigid tuli koondada taksonitesse kategooriates. · Takson ühte süstemaatika kategooriasse kuuluv rühm. Hierarhiline süsteem (iga takson kuulub ühte temast vahetult kõrgemasse taksonisse. Iga taksoniga organismidevaheline sarnasus väheneb. Kehtestas 5 kategooriat, millele hiljem on lisatud 2, tänepäeval: LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS KLASS HÕIMKOND RIIK. Tänapäeval: Vajadusel vahekategooriad (alamselts, ülemsugukond jne). Sellisel juhul kasutatakse trinaarset ehk kolmesõnalist nomenklatuuri. Nt: Motacilla flava flava (lambahänilane) ja Motacilla flava thunbergi (põhjahänilane)
Kümme põhjust miks DNA triipkoodi põhine määramine on oluline: Works with fragments Works for all stages of life Unmasks look-alikes Reduces ambiguity Makes expertise go further Democratizes access Opens the way for an electronic handheld field guide Sprouts new leaves on the tree of life Demonstrates value of collections Speeds writing the encyclopedia of life Kriitiline on DNA triipkoodi täpsus! Kui täpne on DNA triipkoodi põhine määramine kui tegemist on põhjalikult uuritud taksoniga? Hästi uuritud takson: 1. Morfoloogial põhinevad 2. ESU - evolutionary significant Unit (morfol. + geneet.) tsütokroom C oksidaasi I geen (COI) 1. Morfoloogial põhinevad 80% täpsus 2. ESU - evolutionary significant 98% täpsus Liigi olemus Nominalistlik kontseptsioon. Liike reaalsuses ei eksisteeri. Liik nn. tööriist eluslooduse iseloomustamiseks ja anlüüsiks. Essentsialistlik kontseptsioon. Looduslikel objektidel, sh. liikidel on reaalne essents ehk olemus
Euroopas on teada vähemalt kuue alamliigi ristumisel saadud hübriidvorme. Põhja-Euroopas (peamiselt Soomes ja Rootsis) on registreeritud lambahänilase M. flava flava ja põhjahänilase M. flava thunbergi hübriide. M. f. dombrowskii on aga näiteks alamliikide feldegg ja flava hübriidvorm. (Laurits, 2014) Peale selle on registreeritud hübriidvormide ja alamliikide omavahelisi ristumisi, seetõttu on sageli väga keeruline kindlaks teha, millise taksoniga on tegu. Ka Eesti lambahänilast ei saa pidada oma alamliigi musternäidiseks. Peale hänilase alamliikide omavahelise ristumise on siin tähele pandud ka ristumist kuldhänilase alamliikidega. Eestist on teada ka lambahänilase M. flava flava ja kuldhänilase M. citreola citreola segapaari pesitsus, esimest korda aastast 1990. (Laurits, 2014) 1. 5 Elupaik Hänilase alamliikidest kohatakse Eestis kolme. Neist levinuim on meil lambahänilane (flava),
kideks pidada isetolmlevaid taimi, homotallistlikke (ristumiseta paljune- vaid) seeni jt. arvukaid ühevanemalise (uniparentaalse) pärilikkusega orga- nisme - kuigi neil on siiani liike eristatud. Ristumisbarjäär on sageli ainult osaline, tuntakse ka perekondadevahelisi hübriide. Seentel esineb nn. A-B-C -süsteemi: näit. võivad ühel mandril esinevad taksonid A ja B olla omavahel mitteristuvad, kuid on seda teisel mandril esineva väga ligi- dase taksoniga B. Seentel esineb ka nn. intersteriilseid gruppe: sama liigi (?) eri populatsioonid erinevad omavahel ainult mitteristumise poolest; kõigi teiste tunnuste (ka molekulaarsete) poolest on nad praktiliselt sa- mad, erinevused on palju väiksemad kui sama liigi omavahel ristuvatel isen- ditel. Liikidevahelise erinevuse aste on erineva mastaabiga eri organismi- rühmades (taimed, linnud, teisseened, jne.). Nii võimegi liigi reaalsuse probleemi kohta väita: ühise päritoluga
annaabi.ee 
