68 Mina olen OK sina ei ole OK · Teisi süüdistatakse,mõistetakse hukka või halvustatakse · Teistest üritatakse ruttu lahti saada neid näiteks solvates või alandades · Halb teenindus solvab ja ärritab neid väga · Jäik ja eelarvamuslik suhtumine 69 Mina ei ole OK sina oled OK · Ei tunta end teistega võrdsena vaid abitu ja küündimatuna · Sageli eneseusalduseta ja depressiivsed · Takerdutakse võimukate persoonide külge või üritatakse vältida teisi inimesi 70 Mina ei ole OK sina pole OK · Inimesel on vähe energiat ja puudub initsiatiiv · Ükskõiksus, osavõtmatus, lootusetus ja tugev negatiivsus · Tunne, et kõnnitakse justkui suletud ringi mööda ja lepitakse kaotusega · Võib esineda depressiivsust, kaootilisust ja ettearvamatut käitumist (Berne 1950) 71
Mina olen OK sina ei ole OK Mina ei ole OK sina oled OK · Teisi süüdistatakse,mõistetakse hukka või · Ei tunta end teistega võrdsena vaid abitu ja halvustatakse küündimatuna · Teistest üritatakse ruttu lahti saada neid · Sageli eneseusalduseta ja depressiivsed näiteks solvates või alandades · Takerdutakse võimukate persoonide külge · Halb teenindus solvab ja ärritab neid väga või üritatakse vältida teisi inimesi · Jäik ja eelarvamuslik suhtumine 69 70 Mina ei ole OK sina pole OK Psühholoogilised põhihoiakud · Inimesel on vähe energiat ja puudub · Enamasti on tegu kõigi nelja hoiaku
68 Mina olen OK sina ei ole OK · Teisi süüdistatakse,mõistetakse hukka või halvustatakse · Teistest üritatakse ruttu lahti saada neid näiteks solvates või alandades · Halb teenindus solvab ja ärritab neid väga · Jäik ja eelarvamuslik suhtumine 69 Mina ei ole OK sina oled OK · Ei tunta end teistega võrdsena vaid abitu ja küündimatuna · Sageli eneseusalduseta ja depressiivsed · Takerdutakse võimukate persoonide külge või üritatakse vältida teisi inimesi 70 Mina ei ole OK sina pole OK · Inimesel on vähe energiat ja puudub initsiatiiv · Ükskõiksus, osavõtmatus, lootusetus ja tugev negatiivsus · Tunne, et kõnnitakse justkui suletud ringi mööda ja lepitakse kaotusega · Võib esineda depressiivsust, kaootilisust ja ettearvamatut käitumist (Berne 1950) 71
Toetab protseduurilist mälu. Geneetiliselt kõige varasem mäle Kujundimälu visuaalsed ja kuulmise kujundid Sõnalis-loogiline mälu kuidas jätame meelde absraktseid mõisteid, õppimisel kõige juhtivam mälu. Emotsionaalne ehk tundmusmälu kujundab maitseeelistusi, toeks empaatiavõimele, suhtleid. Fakti-, nime-, sõna-, koja-, sündmuse- ja nägudemälu Materjali meeldejätmise tasandid Mehaaniline mälu õpitakse pähe, takerdutakse sõnadesse Sõnalis-loogiline mälu Materjali mõtestaval organiseerimisel kasutab mälu jägmisi võtteid: aineühikute rühmitamine, liigitamine ja järjestamine alljaotuste ja hierarhiate moodustamine orienteerivate tugipunktide kindlaksmääramine ainevalla siseseoste (sõluvuse, kokkukuuluvuse) määratlemine õppimiskava koostamine Meenutamine mittetahteline ja tahteline mälu reprodutseeriine (meenutamine) kaitsepidurdus mäletamine unustamine Mõtlemine
Võrdõiguslikkuse seadus seda ilmselt olla ei saa ja olema ei pea ja seaduse tõlgendamisel tuleb arvestada üpris suure interpretatsioonivõimalusega. Kuid seaduse vastuvõtmine ja selle täitmine on kaks iseasja, eriti nii komplitseeritud teema puhul. Üks selle seaduse olulistest eesmärkidest on kindlasti ka probleemi teadvustamine ja ühiskonna harjutamine nende probleemide märkamiseks. See teema puudutab igaüht ja vaidlused võrdõiguslikkuse üle lähevad väga tuliseks. Ometi takerdutakse tihti väärarusaamade ja stereotüüpide võrku, mis tekitavad seaduse suhtes põhjendamatut hirmu. Pahatihti on muidugi probleemiks see, et ei viitsita süveneda ja isegi mitte pealkirja läbi lugeda vaid kukutakse lahmima mingite esimeste mõtteassotsiatsioonide ajel. Seetõttu on soolise võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmine ja tema aktsepteerimine tugeva küsimärgi all. Lugesin seaduseelnõule järgnenud diskussiooni Riigikogu saalis ja sama teemat puudutavaid kommentaare
annaabi.ee 
