Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse (Peterburi konservatooriumis), olid tema teeosed professionaalsel tasemel, paistes silma mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Ta on teostes kasutanud palju meremotiive, mis on arvatavalt kirjutatud Hiiumaa mõjutustel. Omades peale suurepäraste muusikaliste eelduste veel head kirjaliku väljendamise oskust, püüdis ta oma uudseid seisukohti ka kirjasõnas avaldada. Ehkki kodumaa olud ei võimaldanud Tobiasel pärast Peterburgist naasmist Eestis elada rohkem kui neli aastat (1904 1908), jäi ta võõrsilgi veendunud eestlaseks ning rahvusliku muusika eest võitlejaks
Loomingule iseloomulik Loomingus püstitas ta kaks põhilist eesmärki: esiteks vaimuliku muusika reformeerimine ja teiseks rahvuseepose "Kalevipoeg" kehastamine muusikas. Teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Loomingu suurimaid mõjutajaid on olnud L. v. Beethoven. Looming oli selges kontrastis eesti muusikas toona valitsevate romantiliste meeleoludega. Tema muusika oli helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Ta on teostes kasutanud palju meremotiive. Lemmik zanrid Oratoorium: "Joonase lähetamine" (peateos) http://www.youtube.com/watch?v=rmBjUin2R8 Orkestriteos: avamäng "Julius Caesar" http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tobias/elu1.htm Kantaat: "Johannes Damaskusest" Oreliteos: 12 koraaliprelüüdi orelile
tähtusus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse, olid tema teosed professionaalsel tasemel, paistes silma mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873.a. Hiiumaal Käinas köstri perekonda. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Käina koguduse ja Kullamaa koguduse köstrina. Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps. Isa käe all sai Rudolf Tobias ka oma esimesed klaveri- ja orelitunnid. Isa oli väga põhjalik ja nõudlik pedagoog. Lapsepõlvest on pärit ka esimesed katsetused heliloomingu vallas
kuuluvat süzeed. Samuti meeldis mulle see, kuidas oli autor lähenenud voodist väljasaamise probleemile, samas kui antud situatsioon oleks reaalsuses vägagi ebarealistlik tundunud. Samuti meeldis, et raamatut oli lihtne lugeda, laused olid loogilised ning kirjeldustega polnud liialdatud, lisaks sellele oli ka sisuline ülesehitus üpris kergesti jälgitav. Tekst oli ladus ja sujuv ning seetõttu sai ilma kuhugi takerdumata raamatu lõpuni lugeda. ,,Kuigi ta pingutas, et end paremale küljele käänata, kaldus ta ikka jälle seljale tagasi. Sada korda proovis ta asendit vahetada, sulges silmad, et mitte oma sibavaid jalgu näha, ja jättis asjatud katsed alles siis, kui ta paremas küljes talle täiesti uut, kerget, tuima valu hakkas tundma." 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Autor juhib teoses tähelepanu inimeste hoolimatusele üksteise vastu ning sõltuvusele enda välimusest
Kui Sa kukud, siis lihtsalt tõuse ja proovi uuesti. Ära rahuldu maaslamamise ja enesehaletsusega, öeldes, et Sa ei suuda jätkata ning elu on liiga raske. Su seesmine hoiak olgu täielik kindlus, et kui Sa kord oled oma jala vaimsele teele tõstnud, siis Sa jõuad lõpuks ka sihile, ükskõik, milliseid takistusi sel teekonnal ka ei tuleks ületada. Sa märkad, et omaette oldud aeg laeb Sind vaimselt ja aitab Sul hakkama saada kõige eesootavaga tagasi kohkumata, takerdumata. Meie peame seejuures hoolitsema, et raskustes inimesed tunneks end abitutena, tõrjutute või kaitsetutena . Dalai-Laama kujutab meele loomust ette kujutada järveveena. Lohutamine aitab hirmu hajutada. Deprasiooni võib kergendada nõu andmise ja kiindumuse väljendamisega. Igale kavatsetud teole peab eelnema mõtte- või tundeakt. Tihti määrab meie tegude kõlbelise sisu just see, kuidas ja mil viisil me sündmustele ja elamustele reageerime
ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Omades peale suurepäraste muusikaliste eelduste veel head kirjaliku väljendamise oskust, püüdis ta oma uudseid seisukohti ka kirjasõnas avaldada. Ehkki kodumaa olud ei võimaldanud Tobiasel Eestis elada rohkem kui neli aastat (1904 1908), jäi ta võõrsilgi veendunud eestlaseks ning rahvusliku muusika eest võitlejaks. Just seal hakkas ta
abstraktsemaks. Iga m¨ark on algselt osutanud mingile konkreetsele ese- mele v~oi tegevusele, mille t¨ahendus on muutunud j¨arjest abstraktsemaks. Arusaadavalt ei pruugi siin esitatud t¨ahenduste muutumisskeemid vastata ajalooliselt toimunuile, nende v¨a¨artus v~oiks pigem seisneda v~oimaluses siduda raskesti u¨hendatavaid t¨ahendusv¨alju. P~ohim~otteliselt saab ju ka meeldevaldselt u¨hendada suvalisi t¨ahendusi, kuid ilma sisemistesse vastu- oludesse takerdumata muutuks see nii komplitseerituks, et algselt atrak- tiivne meelevaldsus kaotab igasuguse m~otte. Loodan, et k¨aesoleva osaga suutsin osutada j¨argmist. 1. Kanji t¨ahendused on oluliselt divergeeruvad. 2. T¨ahendused on seostatavad kanji morfoloogiaga (juhul kui see on korrektne!). 3. Morfoloogia annab t¨ahendustele arenguloogilise telje. 43