Tarkvara -> Arvuti -> prgorammeerimine Kasutajasõbraliku mudeli loomine Human-computer interaction (HCI) considerations Based on the theory of human information processing as well as the studies reviewed previously concerning interface usability, we have identifed eight human factors criteria that are relevant to HCI. sobivus kokkusobivus kohandatavus õpitavus minimaalselt toiminguid minimaalselt mälu koormamist tajutavus piiranguid loomisel, arvestades tajutavuse kontseptsiooni, kasutusjuhend. 3.3.1. Compatibility (CP): Stimulus-response (S-R) HAN X. LIN, YEE-YIN CHOONG and GAVRIEL SALVENDY School of Industrial Engineering, Purdue University, West Lafayette, Indiana 47907, USA; BEHAVIOUR & INFORMATION TECHNOLOGY, 1997, VOL. 16, NO. 4/5, 267 ± 278 TTOH seadusest Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. TTOH seadusest
näha. Eriti selgesti väljendas seda mõtet Ewald Banse (1883-1953) oma 1924. aastal ilmunud taos "Geograafia hing". Banse ideed arendas edasi soome-eesti geograaf Johann Gabriel Granö oma ainsas laia rahvusvahelist kalapinda leidnud toos "Puhas geograafia" ("Reine Ceographie") (1929), milles on välja töötatud vägagi üksikasjaline ja range töökava regiooni määratlemiseks ja kirjeldamiseks, lahtudes mõ1emal juhul nimelt meeltega tajutavuse kriteeriumist. Meeltega tajutavuse kriteeriumi suurimaks veaks on see, et ta kõrvaldab geograafiast protsesside kui abstraktsete nähtuste uurimise. Paradigmast sõltumatud geograafid. Prantsusmaal esines kahe maailmasõja vaheajal vool, mis nimetas ennast "geographie de circolation" ja uuris migratsioone, kaubavahetust, liiklust, seega pohim6tteliselt regioonidevahelisi nahtusi, mida kuidagi ei saa ara mahutada tihe regiooni kirjeldusse.
Teadus põhineb juhusliku ja põhilise eristamisele (samas ja sündmuse ja struktuuri eristamisele). Kunst asub poolel teel teadusliku teadmise ja müütilise/maagilise mõtlemise vahel, kuna kunstiteos on intellektuaalse materiaalne objekt. Teadlane loob sündmusi (muudab maailma) struktuuride abil; 'meisterdaja' loob struktuure sündmuste abil. Miniatuur (midagi kujutatavast kas suuruse, meelelise tajutavuse või aja mõttes väiksemat) olevat kunstiteose universaalne tüüp. Vähendamise voorus seisneb selles, et tavasuuruses käsitletakse objekti osadena, et ületada selle osutatavat vastupanu. Objekti vähendatud varianti ei pea ei pea osadeks jaotama (seega tundub see kvalitatiivselt lihtsam), asi muutub lihtsamini hõlmatavaks. Esteetiline on miniatuur sellepärast, et selle puhul eelneb terviku tunnetamine osade tunnetamisele.
Seega on nad heaks teejuhiks linnas liikudes. Olukord muidugi muutub, kui reklaamplakateid tekib liiga palju. 7 2.2 Rajad Lynch kirjeldab radu kui potensiaalse liikumise kanaleid, „Rajad on kanalid, mida mööda vaatleja tavapäraselt, juhuslikult või potentsiaalselt liigub. Nendeks võivad olla tänavad, kõnniteed, transiitliinid, kanalid, raudteed.“(Lynch: 47). Lynch loob radade ja visuaalse tajutavuse vahel sideme, kuna linn avaldub inimesele just siis, kui ta seda läbib. Rada on kui joon sihtkohta ning seda kasutataksegi sageli millegi suunas liikumiseks. Linnapildis esineb ka radu, mis pole ümbritsevaga nii hästi ühenduses ning see loob olukorra, kus inimene loob oma rajad, ega kasuta ettenähtud teid. 2.3 Servad Servad on lineaarsed elemendid, mida ei tohiks segi ajada radadega. Nad on piiriks kahe nähtuse vahel
siiski aluse ja sihitisena. Alaliigid: 1) üldnimed e apellatiivid (märgivad teatud objektide klassi, rühma). Need on kas laiema või kitsama tähendusega üldistused. 2) pärisnimed e proopriumid (märgivad teatud klassi üksikesindajat, üht individuaalset asja või olendit, on konkreetsed). Üldnimed võib jagada sisu alusel: 1) abstraktsed ja konkreetsed sõnad (nt au vs aken). Vastandus toimub meelelise tajutavuse/tajumatuse alusel; 2) elusat või elutut tähistavad sõnad (elus või elutu referentsiga), nt loom vs tool; 3) jaotatavad ja jaotamatud (loendatatavd/loendamatud) sõnad, vrd vesi vs laud. Vastandus toimub siin sisu homogeensuse alusel homogeense sisuga on jaotatavad ja mittehomogeense sisuga jaotamatud sõnad. Neid on nimetatud ka aine- ja asjasõnadeks. Põhiküsimus, mis selle eristuse raames kerkib, on see, kas osa asjast on veel sama kui asi ise, st kas osa veest on vesi?
annaabi.ee 
