- Visuaalne ülesanne – anterioorne vöökäär ja prefrontaalsed piirkonnad. Tähelepanuvõrgustikud - millised need on, mille poolest erinevad? Täehelepanusüsteem on anatoomiliselt eristatav sensoorsetest süsteemidest; tähelepanu ei ole üksik protsess vaid ühendab erinevate anatoomiliste piirkondade võrgustikke. Võrgustikud esindavad erinevaid tähelepanuprotsesside kogumeid. Virgutav võimendav – põhirolliks muuta valitud tajusisud esilepaistvateks, võimendatuteks, selgemateks ja märgatavateks. - Moduleerib retikulaarformatsiooni aktiivsus keskaju piirkondades. Peamine komponend on neuromoduleeriv noradrenaliini projektsioon ajutüves asuvast sinituumast eesajju. - Ülesane: teiste ajupiirkondade töötluse alla surumine Orienteeriv võrgustik – põhiroll on eristada selektiivselt ruumipiirkond ja suunata aktiivsuskese just sellele. Või valida välja vastav sensoorne modaalsus.
Neid käsitleme me hiljem tulevikus mõnes uues trükis. Siin piirdume praegu ainult teoreetiliste alustega. Läheneme nendele psühholoogilistele ja filosoofilistele aspektidele teoreetiliselt. Siin on olemas Unisoofia ,,teaduse" põhiideed, põhiprintsiibid. 2.2 Taju Unisoofias on üheks keskseimaks ja enimkasutatavaimaks sõnaks taju. Räägitakse ju seda, et inimese uued ja senikogematud tajusisud loovad uue teadvusseisundi. Kuid mis see taju üldse on ja mida ta inimese psühholoogias etendab? Seda me nüüd lähemalt vaatama hakkamegi. Mõiste taju võib tähendada kahte asja. Esiteks taju võib olla kui protsess ( näiteks tajumine ). See on üks kindel aktiivsus aju infotöötluse süsteemis. Ja teiseks tähendab taju kui protsessi tagajärge. See on tajumus ehk tajukujund. Võib öelda ka kui psüühiline elamus. Need taju kaks aspekti on omavahel seotud.
Neid käsitleme me hiljem tulevikus mõnes uues trükis. Siin piirdume praegu ainult teoreetiliste alustega. Läheneme nendele psühholoogilistele ja filosoofilistele aspektidele teoreetiliselt. Siin on olemas Unisoofia ,,teaduse" põhiideed, põhiprintsiibid. 2.2 Taju Unisoofias on üheks keskseimaks ja enimkasutatavaimaks sõnaks taju. Räägitakse ju seda, et inimese uued ja senikogematud tajusisud loovad uue teadvusseisundi. Kuid mis see taju üldse on ja mida ta inimese psühholoogias etendab? Seda me nüüd lähemalt vaatama hakkamegi. Meeltest tulenev energia ja selle töötlemist tähendab taju olemasolu. Energia ise tuleb kas ümbritsevast maailmast meelte abil ajju või see tuleb organismi sisekeskkonnast. Kehade või sündmuste omaduste kohta käivat informatsiooni kannab endas energia, mis on tajutav. Taju taastab
Neid käsitleme me hiljem tulevikus – mõnes uues trükis. Siin piirdume praegu ainult teoreetiliste alustega. Läheneme nendele psühholoogilistele ja filosoofilistele aspektidele teoreetiliselt. Siin on olemas Unisoofia „teaduse“ põhiideed, põhiprintsiibid. 2.2 Taju Unisoofias on üheks keskseimaks ja enimkasutatavaimaks sõnaks taju. Räägitakse ju seda, et inimese uued ja senikogematud tajusisud loovad uue teadvusseisundi. Kuid mis see taju üldse on ja mida ta inimese psühholoogias etendab? Seda me nüüd lähemalt vaatama hakkamegi. Mõiste taju võib tähendada kahte asja. Esiteks taju võib olla kui protsess ( näiteks tajumine ). See on üks kindel aktiivsus aju infotöötluse süsteemis. Ja teiseks tähendab taju kui protsessi tagajärge. See on tajumus ehk tajukujund. Võib öelda ka kui psüühiline elamus. Need taju kaks aspekti on omavahel seotud.
annaabi.ee 
