kohta. Huvid Huvi säärane lai kasutusala liidab sellesse mõostesse suure osa vajadustest. Huvid pole kaasasündinud, need omandatakse sotsiaalses keskkonnas. Põhimõtteliselt on võimalik olukord, kus inimesel on teatud huvid sõna laiemas mõttes, mis teda emotsionaalselt põrnugi ei huvita. 5 Tahe(volja) Tahte sekkumine mõjustab paljude psüühiliste prostsesside kulgu; meeleorganeile kättesaadavate objektide tundmaõppimist ja tajupiltide meeldejätmist, judlevat mõttetööd, kujutlust, fantaasiat, tundeelu. Tahtevadadust nagu isiksuse iseväärtustki hakati rõhutama alles inimajaloo uuemal perioodil renessansist alates. Erilist huvi pakkus tahtevabaduse problemaatika eksistentsialistliku suuna filosoofidele. Ülimat tahtevabadust nautiv inimene ei lase end piirata moralist ja südametunnistusest ning on vaba ka vastutustundest teiste inimeste ees. Tahteline ja mittetahteline tegutsemine
Põrand käimisvarjund Raamaturiiul lugemistoon Seinal tõkkevarjund Lambil valgustoon Koera omailm Söömisvarjund, istumisvarjund jne Kõigel muul on tõkkevarjund Pöördtoolil ei ole selle sileduse tõttu koera jaoks istumistooni Tähenduse tekitamine/tekkimine Eesmärk ja /loodus/plaan. Eesmärgipärane tegutsemine ainult kõrgematel imetajatel. Tajupilt ja mõjupilt. Kana ja tibu. Tajupiltide äravahetamine eriti sage lindude puhul. Amsterdami loomaaias isahüüp ja direktor. Hakid ja ujumispüksid Tähendus sõltuvalt subjekti seisundist (meeleolust) - kaitsetoon, eluasemetoon, söömistoon (vähk ja meriroos), koer ja istetoon, neeger (redeli tajupilt täieneb omasoorituse mõjupildiga). Me oleme kõikide oma omailma objektidega läbiviidavate soorituste jaoks töötanud välja mingi mõjupildi. Otsimispilt ja otsimistoon
•Taust ja põhimõtted •Millega tehisintellekti-uurijad tegelevad? •Filosoofia ja Turingi test •Pseudointellekt ja Eliza •Kaks äärmust: kunstlikud putukad ja paljuteadev CYC •“Hard” AI (fookus järelduste tegemise oskusel ja reeglite õppimisel) .Teoreemitõestamine ja järelduste tegemine .Frame problem jms raskused .Ekspertsüsteemid: spetsiifilise järelduste tegemise strateegiad .Intelligentsed agendid: järeldused, õppimine jms •“Soft” AI: (fookus tajumisel ja tajupiltide õppimisel) .(Õppimine) .Teksti mõistmine .Pildi mõistmine ja kõne mõistmine •Robootika •Rakenduslikud algoritmid: piiri peal tehisintellektile .Male, kabe, go, bridzh .Üldised otsimismeetodid .SQL optimeerimine, optimeerivad kompilaatorid, travelling salesman jms ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 2 Eesmärgid •Erinevad eesmärgid, üldiselt konkreetsele: .Tehisintellektinduse “suur eesmärk” on päriselt
ennast, kuid mõistus ise ei ole midagi muutumatut ja antud juba sünnihetkest. Siin lisaks tunnete ja mõistuse vahekorrale on oluline erinevus valgustusfilosoofidega keele-mõistuse seose rõhutamises.2 Keele ja mõistuse ühtsust toonitas Herder juba ,,Uurimuses keele algupärast" (Abhandlung über den Ursprung der Sprache, 1773). Seal argumenteerib Herder, et kuivõrd ainult inimene on mõistuslik olend, on talle ka iseloomulik keele leiutamine. Kuidas see käib? Inimene suudab tajupiltide rohkusest eristada olulisi omadusi ja neid järele aimates luua keele. See tähendab, et Herderi jaoks on keele algupära onomatopoeetiline.3 Siinkohal tuleb märkida, et antud kontekstis ei tähenda keel kõnet (Lautsprache), vaid nimetamist, asjadele mõistete andmist, mistõttu kasutab Herder ka mõisteid ,,hinge sõna" (Wort des Seele) ja ,,sisemine sõna" (inneres Wort). Teoses ,,Inimhinge tunnetusest ja tundmisest" jätkab Herder keele-mõistuse suhte üle
annaabi.ee 
