Tänapäeval on tähelepanu väga tähtis, nii olevikus, kui minevikus ja ka tulevikus. Kuna ilma
tähelepanuta tunneb inimene end kui tühikoht. Tööga püüan ma tõestada, kui oluline on teda
tähelepanust, selle olemas olust ja selle kasutamisest.
4. Tähelepanu liigid
● Mnbz<
nende vahele pannakse tihtipeale lausa võrdusmärk. Tähelepanu poolt valitu on selgemini teadvuses; teadlikult märkame asju, kui oleme neile suunanud tähelepanu jne. Siiski on seoses viimase kümnekonna aasta teadvuseuuringutega kogunenud üha rohkem argumente selle poolt, et tähelepanu ei võrdu teadvusega. · Maksimaalne tähelepanu keskendamine ei garanteeri informatsiooni teadvustamist · Selektiivne tähelepanu soodustab ja võimendab ka teadvusväliste tajuobjektide valimist ja töötlemist · Tähelepanu suudab valida ka juba võrdsel tasemel teadvustatud objektide vahel · Tähelepanu rakendamine mingile ruumipiirkonnale ei välista muudest kohtadest tulevate signaalide teadvustatud töötlemist · Mõnel juhul viib tähelepanu rakendamine teadvustamisega vastupidisele efektile · Neurobioloogilistes mehhanismides, mis on aluseks selektiivsele tähelepanule ja töödeldava info teadvustamisele, esinevad selged
kogemustest, huvidest, üldsuundamisest. Mingi asja kogemus laiendab ja sügavdab teadmisi, mis annavad taju täielikkuse, valivuse, mitmekülgsuse. Taju võib olla täelik ja mittetäelik, täpne ja vale, sügav ja pindmine, või illusoorne, kiire ja aeglane. See sõltub väga paljudest faktoritest: aistingu tundlikkusest, tähelepanelikkusest, võimsest, vaimsest arengust, kogemustest, teadmistest, võimest pidevalt tajuda ja hinnata tajuobjektide erinevaid külgi ja omadusi. Näiteks inimene, kellel on kogemus mingil alal näeb seal palju rohkem, kui inimene kellel seda kogemust ei ole või kes on vähem andekas. Aga on veel üks tegur taju protsessis, millist on vaja ka arvessse võtta ,,taju kiirus". See on sensoorse info väiksema tegevuse aeg, mis tekitab info tõelist taju. Taju kiirus on väga tähtis iseärasus inimeste vahel. Mida keerulisem on sensoorne informatsioon, seda rohkem aega on vaja seda tajumise jaoks
Müütiline mõtlemine on nagu teatav intellektuaalne bricolage (bricoleur - nn 'meistrimees'/'meisterdaja' kes teeb juhuotsi ja on mihkel iga töö peale, improviseerija selles mõttes). Kusjuures sellest hoolimata võib hiiglavaid saavutusi olla. Bricolage'il olevat mütopoeetiline olemus. Müütilise mõtlemise elemendid, (nagu bricoleuri kõigele kohandatav tööriistade kogu), on alati poolel teel tajuobjektide (mis on tihendalt seotud oma kontekstiga) ja üldmõistete vahel. Kujundi ja mõiste vahendajaks on märk (seos tähistaja, mõiste, ja tähistatava, kujundi vahel). Mõiste asendamisvõime on piiramatu, märgil aga piiratud. Probleemi lahendamisel pöördub 'meistrimees' (aga ka teadlane) oma arsenali poole, ei leida kõike, mida tal vaja on. Tööriistakogu võimalused on aga piiratud iga eseme algse otstarbe ja nendele hiljem omistet otstarvetega
Inimesed eelistavad kasutada erinevaid tajumehhanisme, kuid on olemas loetelu mehhanismidest, mida eelistatakse. 7% KEHA HÄÄL SÕNAD 38% 55% Joon. 6. Erinevate tajuobjektide osakaal esmamulje kujunemisel Kõigepealt aga tajuefektidest kui mehhanismide alaliigist. Tajuefektid toimivad alati ja lähtuvad eelkõige mitteverbaalsete suhtlemisvahendite tajust. Seega kõik see, mis jääb järele peale sõnu, mõjutab olulisel määral seda, kuidas meid tajutakse. Esmamulje efekt kujuneb välja umbes 30 sekundi jooksul märkamisest ja mõjutab kogu järgnevat suhtlemist. Esineb vaid nn. tutvumisstaadiumis
annaabi.ee 
