lapsele, asjade füüsilised omadused jne). Kasvukeskkonna füüsilised tegurid hõlmavad loodud keskkonna ruumilisi ja materiaalseid 8 tingimusi, mis tagavad võimaluse lapse igakülgseks arenguks. Eleonor Gibsoni pertseptuaalse arengu teooria kohaselt on lapsepõlv tajumuslike avastuste aeg. Lapsed tajuvad ja uurivad esemeid ja sündmusi oma keskkonnas. Inimesed peavad tajuma esemeid, et õppida neid tundma, mõistma ja kasutama. Lapsed avastavad infot, mis kirjeldab esemeid, sündmusi ja kohti selles maailmas. Teoorial on kaks peamist seisukohta: esiteks on inimene aktiivne tajuja (inimene on sünnipäraselt motiveeritud õppima ja maailma uurima) ja teiseks infot iseloomustatakse lähemalt stiimuli kaudu (stimuleerimine kui rikas infoallikas).
Näiteks - tiiger on kiskja, raha on maksevahend, saabas on jalanõu. Semantilist informatsioon võib omandada üsna kiiresti ja nende teadmiste ilmutamine võib olla kahesugune, sõltudes konkreetse teadmise iseärasustest: * automaatne - kas talvel on külm? * arutlev - kas modellid teenivad palju raha? 65. Deklaratiivne ja mittedeklaratiivne mälu. Mittedeklaratiivne mälu on seotud reflektiivsete motoorsete ja tajumuslike oskustega. Materjali esiletoomine on mitteteadlik. Implikatsioon mälu on rigiidne, tihedalt seotud selle algse situatsiooniga, millal õppimine aset leidis. Deklaratiivne mälu on faktide teadmine inimeste, kohtade ja asjade, aga ka selle kohta, mida need faktid tähendavad. Mälu on väga paindlik ja seotud suure hulga informatsiooni omavahelise sobitamise ja seostamisega. Deklaratiivset mälu saab veel jaotada episoodiliseks (seotud sündmuste ja isiklike
Põhjapool on eestlased kinnisemad, tagasihoidlikumad, mõtisklevamad tänu lamedale pinnale nende ümber. 1. "Kultuurigeograafia" Helen Sooväli-Sepping Kultuure on geograafiliselt uuritud juba mitu sajandit. Vanasti uuriti keskkonda ja inimest ühtse toimiva organismina. Geograafia koosneb kahest suunast: loodusgeograafia ja inimegeograafia. Kultuurigeograafia on inimgeograafia allharu, mis uurib kultuuride toimimist ruumis ning tunneb huvi nii materiaalse kui tajumuslike valdkondade vastu. See vaatleb levikut, elulaade, tähendussüsteeme, võimu kujutlusi. Kultuurigeograafia piire on raske tõmmata, kuna tema käsitlusi kasutatakse ka teistes uuringutes. Algus: kultuurigeograafia rajajaks võib pidada saksa geograafi F.Ratzelit, kes uuris looduse, inimese ja kultuuri vahelisi suhteid. KESKKONNADETERMINISMI RAJAJA!! Samuti mõjutas kultuurigeo kujunemist F. Boasi , kes vastukaaluks keskkonnadeterminismile lõi teooria inimgruppide võimest aktiivselt
funktsioonid: “miks kaasneb nende funktsioonide sooritamisega elu?” Dennetti järgi on just teadvusega seotud funktsioonid see, mis muudab teadvuse probleemi meile nii mõistatuslikuks. Kui funktsioonid eemaldada, siis ei jäägi midagi järele. Funktsioonid. “…mu rõõm mõnede asjade üle ja jahmatus teiste üle, mu tähelepanu hajumine ja koondumine, mu eelaimduse nimetamatu süvenev tunne ning mu lustlik hoolimatus mõnede tajumuslike detailide suhtes, mu kinnismõtted ja hooletusvead, mu võime manada esile kujutluspilte, mu võimetus hoida teadvuses korraga mitut asja, mu võime olla pisarateni liigutatud kalli inimese surma ereda meenutuse peale, mu võimetus tabada ennast nende sõnade moodustamiselt, mis ma mõnikord endale ütlen ja nii edasi.” “Need on kõik “pelgalt funktsioonide sooritused” või funktsioonide sooritamise erinevate keerukate dispositsioonide ilmingud.” Dennett Fenomenilise teadvuse mõiste
annaabi.ee 
