erinevust suudetaks märgata. Eristuslävi- minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel erinevuse aistinguis. Erutusläve kõrgendamise teelmuudetakse mitteaktuaalsed impulsid alalävisteks ning kaitstakse sel moel organismi tarbetute reaktsioonide ja asjatu kurnamise eest ning välditakse liigset infomüra. Fechneri seadus ehk üldine psühhofüüsika seadus üritab leida korrapära, kuidas füüsilised suurused on kujutatud psüühilistes seisundites (nt kui tugevat tajumuljet tekitab valgust kiirgav keha?). Leidis, et tajumulje tugevust määratakse eristusväljade arvus ning tajumulje kasvab aeglasemalt kui stiimuli väärtus. Meeled on tundlikumad madala stiimuli korral, mida intensiivsemaks muutub stiimul,seda halvemini me seda tajume. Peab paika aga ainult keskmiste stiimulite korral. Tundlikkuse alumine absoluutne lävi- ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub veel esile aistingu.
18 siin seda, et inimene läheb tagasi aega ( minevikus aset leidnud sündmusesse ), mida ta ka mäletab. Ta muutub ka ise nooremaks. Mälestus ajast, kust ta tulnud on, jääb talle alles. See sarnaneb ( inimese elu ) filmi kerimisega tagasi aega, millal inimene saab hakata oma elu uuesti läbi elada, kuid nüüd teades mis teda ees ootab. Inimese psüühikale avaldab see loomulikult kujuteldamatut mõju. Seda tekkinud tajumuljet ei ole võimalik sõnades kirjeldada. Ise reaalselt ajas rännata on hoopis midagi muud kui näha seda filmides. See on umbes samasu- gune efekt kui ruumi kogemine. Näha näiteks kosmoses planeeti Maad reaalselt oma enda silmade- ga on tunnetus aga väga erinev sellest kui vaadata seda foto pealt või filmidest. Tunnetamine erineb väga suurel määral sellest mida me senini oleme kogenud. Inimene tajub aja ulatust Universumis osaliselt mitte selle kogu tervikut
Niimoodi tajub nüüd inimene. Kuid ajas tagasi rändamist mõeldakse siin seda, et inimene läheb tagasi aega ( minevikus aset leidnud sündmusesse ), mida ta ka mäletab. Ta muutub ka ise nooremaks. Mälestus ajast, kust ta tulnud on, jääb talle alles. See sarnaneb ( inimese elu ) filmi kerimisega tagasi aega, millal inimene saab hakata oma elu uuesti läbi elada, kuid nüüd teades mis teda ees ootab. Inimese psüühikale avaldab see loomulikult kujuteldamatut mõju. Seda tekkinud tajumuljet ei ole võimalik sõnades kirjeldada. Ise reaalselt ajas rännata on hoopis midagi muud kui näha seda filmides. See on umbes samasu- gune efekt kui ruumi kogemine. Näha näiteks kosmoses planeeti Maad reaalselt oma enda silmade- ga on tunnetus aga väga erinev sellest kui vaadata seda foto pealt või filmidest. Tunnetamine erineb väga suurel määral sellest mida me senini oleme kogenud. Inimene tajub aja ulatust Universumis osaliselt mitte selle kogu tervikut
Niimoodi tajub nüüd inimene. Kuid ajas tagasi rändamist mõeldakse siin seda, et inimene läheb tagasi aega ( minevikus aset leidnud sündmusesse ), mida ta ka mäletab. Ta muutub ka ise nooremaks. Mälestus ajast, kust ta tulnud on, jääb talle alles. See sarnaneb ( inimese elu ) filmi kerimisega tagasi aega, millal inimene saab hakata oma elu uuesti läbi elada, kuid nüüd teades mis teda ees ootab. Inimese psüühikale avaldab see loomulikult kujuteldamatut mõju. Seda tekkinud tajumuljet ei ole võimalik sõnades kirjeldada. Ise reaalselt ajas rännata on hoopis midagi muud kui näha seda filmides. See on umbes samasu- gune efekt kui ruumi kogemine. Näha näiteks kosmoses planeeti Maad reaalselt oma enda silmade- ga on tunnetus aga väga erinev sellest kui vaadata seda foto pealt või filmidest. Tunnetamine erineb väga suurel määral sellest mida me senini oleme kogenud. Inimene tajub aja ulatust Universumis osaliselt – mitte selle kogu tervikut
annaabi.ee 
