Kuna õpistiilide käsitlusi on üsna mitmeid, siis siinses materjalis on neist käsitletud vaid mõned. Huvi korral on võimalik teiste õpistiilide kohta juurde lugeda näiteks selle peatüki lõpus toodud peamiselt kasutatud kirjandusest. Tajutüübist lähtuvad õpistiilid See, kuidas me võtame vastu infot, sõltub meie taju tüübist, mis lähtub meie meeltest (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine). Iga inimene eelistab teatud tajumisviisi ja seetõttu ka õpib erinevalt. Väidetavalt kujunevad taolised eelistused välja hiljemalt 12. eluaastaks. Tajutüübist lähtuvad järgmised õpistiilid: * visuaalne õppija omandab kõige paremini visuaalselt saadud infot. Õppimisel eelistab ta lugeda raamatuid ja kirjalikke materjale kas paberkandjal või elektroonilisel kujul. Võib tänu heale nägemismälule mäletada, kus mingi tekstilõik, mõiste vms loetud materjalis asus;
histriooniline häire võivad esineda koos antisotsiaalse, piirialase, histrioonilise ja nartsissistliku isiksushäirega. 2.2.Isiksushäire kriteeriumid Kriteeriumid, millest vähemalt kolm peaksid kattuma, et diagnoosida isiksushäiret, on: · märkimisväärsed mitteharmoonilised hoiakud ja käitumine, mis hõlmab paljusi valdkondi, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis-, suhtlus- ja tajumisviisi; · eelmainitud käitumine on püsiv ja pikaajaline ning ei piirdu vaid episoodidega; 6 · ebanormaalne käitumine on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides normidele mittevastav; · kirjeldatud käitumine ilmub alati lapse- või noorukieas püsides täiskasvanueani;
impulsikontrollis, mõtlemis- ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. (Allik, Konstabel, Realo 2003: 110). Spetsiifiliste isiksushäirete üldised diagnostilised juhised on järgmised (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): - inimene omab märkimisväärselt disharmoonilisi hoiakuid ja käitumist, mis üldjuhul hõlmavad mitut valdkonda, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis- ja tajumisviisi ning teistega suhtlemise stiili; - isiku ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline ning see ei piirdu ainult vaimuhaiguse episoodidega; - ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud; - ülaltoodud nähud ilmuvad alati lapse- või noorukieas ja püsivad täiskasvanuna; - inimesele tekitab häire olulisi isiklikke kannatusi, mis võivad ilmsiks tulla alles hilisemas arengujärgus;
3) Metoodilised võtted kontseptuaalse tempo korrigeerimiseks. Ülemäärase tormakuse ohjeldamine. Nt õpetaja näitab õpilasele lahendusläiku etapiti. Kui ollakse liigselt tormakas siis näiteks õpilane võib teada valemit, tahab aga kiiresti valmis saaa, mistõttu võib tekkida viga. Õpetaja aga ju ei tea kas õpilane teab tõesti valemit ja oli lihtsalt tormakas. 4) Psühholoogiline diferentseerimine. Inimestel võib esineda kaks äärmuslikku tajumisviisi: • Väljast sõltuvad – ehk globaalse tajustiiliga inimesed näevad asju tervikuna. Neil on raske keskenduda erinevatele osadele. • Väljast sõltumatud - ehk analüütilise tajustiiliga inimesed tajuvad terviku osi ja suudavad neid analüüsida. Enamike inimeste stiil jääb kahe äärmuse vahele. 5) Väljast sõltuvuse ja sõltumatuse mõju õppimisele. Väljast sõltumatuid õpilasi iseloomustab informatsiooni aktiivne töötamine (oma arvamus)
annaabi.ee 
