sisemistest faktoritest (motivatsioon, kogemused, huvid jne). Taju sõltub ka tujust, tajuja ja tajutava omavahelistest suhetest, hoiakutest, rolliootustest. · Taju konstantsus - inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. 3 6. Kirjelda isiku tajumise etappe ning selles kasutatavaid tajumehhanisme. Millised on etappide ja mehhanismide vahelised seosed? Isiku tajumise etapid: · Äratundmine - jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendused, liigutused, kehaehitus, riietus. Tundmatu inimesega kohtudes luuakse emsamulje puhul kiiresti tervimulje. · Üldmulje - tajuja väärtustab enda jaoks teatud omadusi. Ta hindab teise meeldivaks või ebameeldivaks jne. Märgatakse inimese seisundeid, mis väljenduvad näos, kehakeeles jne.
Üldjoontes võime tõdeda, et sõltuvalt sellest, kas reklaamis apelleeritakse arutlusele ja loogikale ning ratsionaalsele tõestamisele või hoopis irratsionaalsele ning tundeelamuslikule mõjutamisele, muutub ka reklaamteate ülesehitus. Teadvuses mõjub reklaam teadmise ja fakti kaudu ning järeldusena ,,kui siis". Reklaami tajumine Lisaks tajupsühholoogia üldistele seaduspärasustele on reklaamipsühholoogias vaja tunda ka spetsiifilisi reklaamteate vastuvõtuga seotud tajumehhanisme. Et olla märgatav ja äratuntav, peab objekt millegi poolest ümbrusest esile tõusma, eristuma. Üheks tunnuseks, mille alusel on võimalik saavutada objekti kontrastset eristumist tavaliste hulgast, on kahemõttelisus. Olulisemaid tunnuseid kontrasti saavutamisel on intensiivsus. Visuaalsete reklaamielementide kasutamisel lähtuvad reklaamispetsialistid sageli gesalt psühholoogias põhjalikult uuritud nn hea figuuri moodustamise reeglitest ning figuuri ja fooni fenomenidest.
Tajumise puhul tekib arusaam, milline üldisem tähendus on objektil maailmas asjade hulgas. Kuna üldistamistendents on äärmiselt tugev, siis teinekord tekivad lausa üldistamisvead - ökoloogiline põhjendatus. Tajumise abil saame aru keskkonnast ja sellest, mida see võimaldab. Suudame liikuda, valida objekte, mõistlikult nendega toimida jne. Keskkond võimaldab midagi ning neid tuleb kasutada. Selleks, et aru saada võimaldustest, kasutame tajumehhanisme. Võime vastavalt modaalsuste järgi ehk analüsaatori domineerivusele tunnetuses liigitada tajusid nt: nägemis-, kuumis-, kompimistajuks jne. Aga ka tegelikkuse eksisteerimise vormide järgi, nagu aja-, ruumi-, liikumistaju. Enim kohtame tajumise objektist lähtuvat liigitust (sh vormitaju (kuup, kolmnurk jne); sündmustaju (ajas juhtub ja toimub midagi); värvustaju (eri värvi valgust ja selle peegeldused);
visuaalsed, teised kinesteetilised ja viimased auditiivsed. Lase 5-10 erineval inimesel kirjeldada näiteks ühte sündmust või tegevust või ka inimest ja võrdle, millele keegi tähelepanu pöörab. Kes alustab kujust, värvidest, kes tegevusest, kes tundest, mida see temas tekitab, kes kuuldust jne. Partneri tajumisel kehtivad teatud mehhanismid ja efektid, tänu millele meie kujutlus on kas rohkem või vähem moondunud. Inimesed eelistavad kasutada erinevaid tajumehhanisme, kuid on olemas loetelu mehhanismidest, mida eelistatakse. 7% KEHA HÄÄL SÕNAD 38% 55% Joon. 6. Erinevate tajuobjektide osakaal esmamulje kujunemisel
annaabi.ee 
