5 impressionism- kirjandusvool, mille aluseks oli armatus ja loodus, mida iseloomustas vähe tegevust, detailirohkus, hetkeline meeleolu, mänglev stiil (luuletused, novellid, lühiromaanid) 6 ekspressionism- kirjandusvool, mille aluseks oli inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamine läbi traagilise elutunnetuse, iseloomulikuks oli hakitud ja raskestimõistetav stiil; kasutati süngeid kujundeid, palju surma. 7 sümbolism- püüd sümbolite abil kujutada meeltele tajumatut reaalsust 8 naturalism- realismi äärmuslik suund, milles ei kohkuta tagasi inetute ja vastumeelsete elunähtuste ees 9 kubism- taotleb luuleteose välise vormi geomeetrilisust või pildilisust (G. Apollinaire "Kaelaside") 10 futurism- kunstivool, mis sisaldab tulevikuilminguid, käsitlus on närviline ja masinlik 11 dadaism- eitab kõike vana ja klassikalist ning otsib uut maailma mõistmiseks (P.Eduard "Vabadus")
Ratsionaalne arutelu religiooni üle on mõtetu. Inimkäitumine pole samuti kunagi ratsionaalne. Inimesed käituvad kasulikkuse ja funktsiooni järgi. 15). .... (KÜSIMUS: Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meier jt.) Varauusaega kujundab arusaam, et Jumal nö esteetiliselt ei tunne. Jumalik on täiuslik elamus ja esteetiline pealiskaudne. Uusajal (15.saj) ilu peitub looduse jäljendamist teaduslikult paikapandud reeglite järgi ning teisalt ka silmaga tajumatut täiust, mis ei olegi maisus täielt leitav. Vabasid kunste hakkab mõjutama uusplatonism. Vormivõtete arendamine. Reaalsust ja ka ülemeelelist reaalsust peavad valitsema rangelt loogilised reeglid. Ilu seisneb osadevahelises proportsioonis. Kunstnik on looduse jäljendaja ja samal ajal uue looja. Kunstnik on kui tehniline uurija ja tehniline uuendaja 24 (mõtle Leonardo da Vinci)
Ta olevat osanud ennustada ka päikesevarjutust, sest ta olevat hästi tundnud Egiptuse ja Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat. Seepä- rast peetaksegi just Thalest kreeka teaduse rajajaks. Thalese õpilane oli mees nimega Anaximand- ros. Tema üldistused olid isegi veel julgemad kui tema õpetajal Thalesel. Ta arvas, et maailm ei saa toimida mingist ainest, mis looduses eksisteerib. Seepärast arvaski ta seda, et looduse alget ei saa meeltega tajuda. Sellist piiritut ja tajumatut alget nimetas ta oma apeironi idees. Apeiron on ,,miski", mis on alati olemas olnud ja see ka alatiseks olema jääb. Kogu maailm on sellest tekkinud ja ka kõik muutub taas selleks. Ta püüdis seletada maailma just abstraktse mõiste abil. Nii oli tema esimene filosoof ajaloos, kes seda nii teinud on. Temast järgnevad filosoofid püüdsid seletada üha enam maailma olemust. Nad soovisid mõista seda, et kuidas on võimalik algainest tekkida kogu meile tuntav maailm
Ta olevat osanud ennustada ka päikesevarjutust, sest ta olevat hästi tundnud Egiptuse ja Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat. Seepä- rast peetaksegi just Thalest kreeka teaduse rajajaks. Thalese õpilane oli mees nimega Anaximand- ros. Tema üldistused olid isegi veel julgemad kui tema õpetajal Thalesel. Ta arvas, et maailm ei saa toimida mingist ainest, mis looduses eksisteerib. Seepärast arvaski ta seda, et looduse alget ei saa meeltega tajuda. Sellist piiritut ja tajumatut alget nimetas ta oma apeironi idees. Apeiron on ,,miski", mis on alati olemas olnud ja see ka alatiseks olema jääb. Kogu maailm on sellest tekkinud ja ka kõik muutub taas selleks. Ta püüdis seletada maailma just abstraktse mõiste abil. Nii oli tema esimene filosoof ajaloos, kes seda nii teinud on. Temast järgnevad filosoofid püüdsid seletada üha enam maailma olemust. Nad soovisid mõista seda, et kuidas on võimalik algainest tekkida kogu meile tuntav maailm
Ta olevat osanud ennustada ka päikesevarjutust, sest ta olevat hästi tundnud Egiptuse ja Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat. Seepä- rast peetaksegi just Thalest kreeka teaduse rajajaks. Thalese õpilane oli mees nimega Anaximand- ros. Tema üldistused olid isegi veel julgemad kui tema õpetajal Thalesel. Ta arvas, et maailm ei saa toimida mingist ainest, mis looduses eksisteerib. Seepärast arvaski ta seda, et looduse alget ei saa meeltega tajuda. Sellist piiritut ja tajumatut alget nimetas ta oma apeironi idees. Apeiron on „miski“, mis on alati olemas olnud ja see ka alatiseks olema jääb. Kogu maailm on sellest tekkinud ja ka kõik muutub taas selleks. Ta püüdis seletada maailma just abstraktse mõiste abil. Nii oli tema esimene filosoof ajaloos, kes seda nii teinud on. Temast järgnevad filosoofid püüdsid seletada üha enam maailma olemust. Nad soovisid mõista seda, et kuidas on võimalik algainest tekkida kogu meile tuntav maailm
annaabi.ee 
