Mille poolest erineb implitsiitne mälu eksplitsiitsest mälust? Eksplitsiitne – millegi teadlikku, teadvustatud meenutamist mis eeldatavalt on mällu salvestatud. Tähistab aktiivset meenutamisest deklaratiivsest (episoodilisest või semantilisest) mälust. Implitsiitne – puudub kavatsus õppida; tähistab varasemalt õpitud või kogetud sündmuste, oskuste jne kasutamist kus seda ei teadvustata. Hõlmab nii omandatud motoorseid oskusi ja vilumusi kui ka tajulisi otsustusi.Implitsiitne mälu kasutamne toimub teadvustamatult. Eristamine: - Implitsiitne avaldub kui ülesande täitmine paraneb ilma igasuguse teadliku meenutusteta st mäletamiseta; eksplitsiitne avaldub kui tegevus nõuab eelneva kogemuse teadlikku meenutamist - Traditsioonilised mälutestid – vaba, ajendatud meenutamine, äratundmine – on kõik instruktsioonid info tuletamiseks teatud lukordadest seega mõõdavad eksplitsiitset mälu
Peaks kindlustama selle, et me saame aru, mis asjaga on tegemist sõltumata sellest, kui kaugel see meist asub. Lähedal olev asi paistab suurem kui kaugel. VAA lapsed otsustavad kaugel oleva auto kohta, et tegemist on mängumudeliga. Mida tõsisema VAAga on tegemist, seda suurem on tõenäosus, et lapsed niisugustes otsustes võivad eksida. Üldiselt taju konstantsus on iseloomulik VAA lastele, päris desorienteeritud ei ole. Aeg-ajalt võõrastes olukordades võivad nad eksida, kui tajulisi otsuseid peavad tegema. Aja-ruumi suhete tajumise probleemid. Tavaarengus on ka lastel raskusi konkreetsete asjade tajumisega. See, mis ajavahemik on tund ja kui palju on 30 sekundit ning mis nende erinevus on. Tajumine võtab pikalt aega, kuni lapsed hakkavad aru saama, mis on homme, täna ja ülehomme ning kui palju aega sinna vahele jääb. Miks see on keeruline? Sellepärast, et aja ja ruumisuhted on suhtelised asjad. Täna ma ütlen homse kohta homme, aga mõne aja
- Eksplitsiitne mälu – millegi teadlikku, teadvustatud meenutamist mis eeldatavalt on mällu varasemalt salvestatud. Tähistab aktiivst meenutamist deklaratiivsest st kas semantilisest v episoodilisest mälust - Implitsiitne õppimine – puudub kavatsus õppida - Implitsiitne mälu – tähistab varasemalt õpitud v kogetud sündmuste, oskuste vm kasutamist kus seda ei teadvustata. Hõlmab nii omandatud motoorseid oskusi ja vilumusi kui ka tajulisi otsustusi, samuti nt ka madalama taseme protsesse nagu tingitud reaktsioonid - Kõiki avaldumisi iseloomustab üks ühine nimetaja – implitsiitse mälu kasutamine toimub teadvustamatult Mille kaudu eristub teistest mälusüsteemidest? Anatoomiline ja funktsionaalne lahknevus mis avaldub: - Amneesiapatsientide võrdluses tavainimestega - Täiesti normaalse mäluga inimeste tulemustes sõltuvalt mäluülesade tüübist ja ülesehitusest
see asi meist asub. Lähedal olev asi paistab suurem kui kaugel. VAA lapsed otsustavad kaugel oleva auto kohta, et tegemist on mängumudeliga. Ehk siis taju konstantsust ja ebapiisavust on ka tuvastatud ÜÕR ehk siis VAA puhul ka. Mida tõsisema VAA on tegemist, seda suurem on tõenäosus, et lapsed niisugustes otsustes võivad eksida. Üldiselt taju konstantsus on iseloomulik VAA lastele, päris desorienteeritud ei ole. Aeg-ajalt võõrastes olukordades võivad nad eksida, kui tajulisi otsuseid peavad tegema. Aja-ruumi suhete tajumise probleemid. Tavaarengus on ka lastel raskusi võrreldes konkreetsete asjade tajumisega. See, mis ajavahemik on tund ja kui palju on 30 sekundit, mis nende vahel on, mis nende erinevus on selle tajumine ja arusaamine võtab arengus pikalt aega, kuni lapsed hakkavad aru saama, mis on homme, täna ja ülehomme, kui palju aega sinna vahele jääb. Miks see on keeruline? Sellepärast, et aja ja ruumisuhted on suhtelised asjad
annaabi.ee 
