kujundada õpilasele vastavaks ja tema arenemist võimalikult hästi toetavaks. Õpetuslikult on informatiivsed õpilase kui vaimse terviku omadused (tema isiksus, vaimsed võimed jne), millele lisaks on vaja osata eristada osaprotsesse (mälu, taju, tähelepanu, mõtlemine, planeerimine, olemasolevad teadmised jne). Tavamõistetes on informatsioon kodeeritud, toetudes otseselt kas meelte vahendusel saadule või sellele, mis on mõistetav otsese tajukogemusena, teadusmõistetes aga toetutakse märgisüsteemis (eelkõige kõnekeeles) kodeeritud andmete töötlusele. Töömälu on ruum, kus hoitakse ja töödeldakse nii välismaailmast pärit uut kui pikaajalisest mälust saadud olemasolevat infot, et kasutada seda arutlemisel, probleemide lahendamisel jm. Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldusi saab tuletada teatud väidetest ehk eeldustest.
lahendamisel. Õpitav jääb algselt meelde spetsiifiliselt konteksti jaulesannetega seotult ning õpitu ülekandmiseks on vaja eraldipingutada. Mõtlemine Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine. Mõtlemine seisneb teadmiste eristamises ja seostamises teiste teadmistega. Tava- ja teadusmõisted. 1. Tavamõisted. Tavamõistetes kodeeritakse informatsioon, toetudes otseselt kas meelte vahendusel saadule või sellele, mis on mõistetav otsese tajukogemusena. 2. Teadusmõisted. Teadusmõistetes kodeeritakse informatsioon, toetudes märgisüsteemis(eelkõige kõnekeeles) kodeeritud andmete töötlusele. Üleminek tavamõistetelt teadusmõistetele.Teadusmõisted saavad areneda vaid siis, kui tavamoisted on olemas ja kasutatavad Probleemide lahendamine. Probleemi defineeritakse kui olukorda, kus olemasolev seisund erineb soovitust vi vastuse leidmisel ja eesmrgi saavutamisel tekivad raskused,mis tuleb ületada.
põhjendada Mõisted · Tavamõisted on mõisted, mida laps ise oma kogemuse alusel arendab. Laps jälgib enda ümber toimuvat ning seda, kuidas vanemad esemeid-nähtusi nimetavad ning tuletab vastavalt kuuldule ja nähtule oma tavamõisted (st sõnade tähendused). · Tavamõistetes kodeeritakse informatsioon, toetudes otseselt kas meelte vahendusel saadud informatsioonile või informatsioonile, mis on mõistetav otsese tajukogemusena · Tavamõistete kasutamine piirab ka mõtlemise protsessi. Järeldustes lähtutakse isiklikest kogemustest või analoogiast kogemusega. Mõisted · Teadusmõistetes kodeeritakse informatsiooni toetudes märgisüsteemis (eelkõige kõnekeeles) kodeeritud informatsiooni töötlusele. · Teadusmõistelises mõtlemises eristub keelesisene infotöötlus otseselt tajutava maailma kogemise infotöötlusest. · Mõtlemine muutub reeglipäraseks ja otseselt
Mõisted · Tavamõisted on mõisted, mida laps ise oma kogemuse alusel arendab. Laps jälgib enda ümber toimuvat ning seda, kuidas vanemad esemeid- nähtusi nimetavad ning tuletab vastavalt kuuldule ja nähtule oma tavamõisted (st sõnade tähendused). · Tavamõistetes kodeeritakse informatsioon, toetudes otseselt kas meelte vahendusel saadud informatsioonile või informatsioonile, mis on mõistetav otsese tajukogemusena · Tavamõistete kasutamine piirab ka mõtlemise protsessi. Järeldustes lähtutakse isiklikest kogemustest või analoogiast kogemusega. Mõisted · Teadusmõistetes kodeeritakse informatsiooni toetudes märgisüsteemis (eelkõige kõnekeeles) kodeeritud informatsiooni töötlusele. · Teadusmõistelises mõtlemises eristub keelesisene infotöötlus otseselt tajutava maailma kogemise infotöötlusest. · Mõtlemine muutub reeglipäraseks ja otseselt
arvestades sealjuures ka varasemaid kogemusi. Aisting on närviprotsesside vahendatud teave muutusest organismi sise- või väliskeskkonnas. Sensoorsed impulsid võivad käivitada spinaalrefleksi või ajutüve alaossa välja jõudes komplekssema kraniaalrefleksi. Kui sensoorne impulss jõuab ajukoorde, saab võimalikuks teadlik aisting stiimulist, selle lokalisatioonist ja spetsiifikast ning tähendusest tajukogemusena. Aistingu tüüp on sensoorne modaalsus, iga üksik sensoorne närvirakk (meelerakk) kodeerib vaid üht sensoorset modaalsust. Meeled jagatakse: 1. üldkehalisteks tuginevad kõikjale üle keha laiali hajutatud retseptoritele, nende signaalide töötlusprintsiibid on vähem spetsiifilised ja eelkõige enesekohased. Ülesandeks on keha sisetunnetus läbi piirdenärvisüsteemi somaatilise ja autonoomse osa sensoorsete rakkude. 2. spetsiaalsete organite põhisteks
annaabi.ee 
