Knut Hamsun (1859-1952) kodaniku nimega Knud Pedersen. Oma esimese teose talupoja elust avaldas ta 19 aastaselt. Hiljem sai ta Norra ajalehe korrespondendiks. Hamsun põlgas moodsat tsivilisatsiooni ning linnaelu. 1890 ,,Nälg"- süveneb üksildase puudust kannatava inimese tundmustesse ja tajudesse. 1892 ,,Müsteerium", 1894 ,,Paan", 1898 ,,Victoria" need on lüürilis-romantilised romaanid. 1920 ,,Kuningriigi väravail", ,,Elumäng", ,,Õhtupuna" need on näidenditriloogiad. 1917 ,,Maa õnnistus", sellega pälvis Nobeli kirjandus preemia. 1949 ,,Rohtunud radadel" tema autobiograafia. Hendrik Ibsen (1828-1906) -19.saj keskpaiku tekkinud ja tugevnenud Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibseni esimese loomeperiood ja see oli rahvus romantistlik. ,,Catilina" 1849, ,,Jaaniöö" 1853
kommunikatsiooni eksperdid toetavad muutuste juhtimist, muutuste protsessides on kommunikatsioon põhjalik. 3. Järjepidevus: inimressursside osakonnas on sidusus, on sidusus teiste kommunikatsiooni tegevustega, info edastamise ajastamiseks on kindlad protseduurid. 4.Reageerimisvõimelisus: kommunikatsioonioskused aitavad kaasa reageerimisvõimele, kommunikatsioon panustab väliste muutuse sisemistesse tajudesse. SISEKOM. KVALITEEDI UURIMINE:Organisatsiooni kommunikatsioonikliimat saab mõista vaadeldes näiteks töötajate omavahelisi suhteid, töötajate suhteid otsese ülemusega ja tippjuhtkonnaga. Kommunikatsioonikliimat mõjutab ka töötajate kaasamine organisatsiooni otsustamisprotsessidesse. üldine kommunikatsioonikliima peegeldab kuivõrd töötajad on motiveeritud organisatsiooni eesmärke täitma ja näitab üldist suhtumist oma
mõnda juba meile tuttavat keha. Samuti tunduvad vahemaad, mida läbime palju pikemad, kui oleme väsinud. Ka aeg näib mööduvat aeglasemalt, kui meil on igav ja pole midagi teha (näiteks oodates järjekorras). Samas liigub kell väga kiiresti siis, kui oleme kuhugi hiljaks jäämas. Sellised tajude erinevused ei ole muidugi füüsikaliselt relatiivsed ehk suhtelised vaid tulenevad inimese psüühilistest iseärasustest. (Inimesel on üldse kombeks uskuda oma tajudesse, mida on kerge petta). Füüsika erinevad osad pakuvad inimkonnale nii kasulikke teadmisi kui ka oskusi. Kuid erinevatel ajaperioodidel on neid teadmisi kasutatud kas rohkem või vähem ka sõjalistel eesmärkidel. Vanal ajal ehitati kiviviskemasinaid hiljem leiutati tulirelvad, püssirohi, lennukid ja sõjalaevad. Seni kuni relvade hävitav toime oli ohtlik vaid väikesele osale inimkonnast ei pööranud relvade leiutajad oma töö ohtlikkusele erilist tähelepanu. Kui
Vetemaa loomingust kiirgab heatahtlikku imestust elu ja inimese lõpmatu veidruse üle. Romaanis ,,Hõbedaketrajad" (1977) keerleb tegevus deheroiseeriva filmi väntamise ümber legendaarsest Rummu Jürist. Kunstiparasiitide ja eheda ande konflikt meenutab ,,Monumenti", rahvuslike müütide õõnestamine ,,Kalevipoja mälestusi", ei puudu ka tegelaste komplekside psühhoanalüüs. Psüühilist rekonstruktsiooni lapsepõlve kogemustesse ja tajudesse süüvimise kaudu esitab mälukaotust simuleeriva mehe lugu mahukas romaanis ,,Möbiuse leht" (1985); II raamatus (1990) on samalaadse hingelise vivisektsiooni objektiks meest ravinud psühhiaater. Möbiuse lehe kujund osutab asjade suhtelisusele, mille aktsepteerimine näib olevat Vetemaa kõigutamatu tolerantsi allikaks. Üha rohkem tähelepanu pühendab ta ka inimesele kui bioloogilisele olendile, kes koos muu fauna ja flooraga teeb kaasa looduse suures ringkäigus
annaabi.ee 
