vajalikuks koguseks 4,6 kala (Gensbol 1984). Kalakotkaste jahiedukus. Ebaõnnestunud jahisööstude osatähtsus kõigist jahisööstudest varieerub populatsiooni siseselt suurtes piirides, ulatudes 30-90%-ni. Korrelatsioon on olemas ka kalaliigi ning jahiedukuse vahel mõned kalaliigid on raskemini tabatavamad. Samuti on täheldatud positiivset sõltuvust kotka vanuse ja jahiedukuse vahel kuni kuue kuu vanuste noorlindude saagi tabamise edukus on taiskasvanute omast poole kehvem, seega nad peavad toidu hankimiseks kulutama 2-3 korda rohkem aega (Poole 1989). Arvatavad põhjused, miks kalakotkas toitub ka muudest loomaliikidest, on järgmised: puutava kala nappus, tume (sogane) vesi või halb ilm. Randla (1976) möönab, et halva nähtavuse korral (näiteks sogane vesi) või kalade puudumisel võib kalakotkas harukordadel puuda ka konni, hiiri ja mõnedel andmetel isegi üksikuid veelinde. Saagi valik
medicines.org.uk/emc/product/6104/smpc#CLINICAL_PARTS (18.10.18) Cole TJ, Bellizzi MC, Flegal KM, et al. Establishing a standard definition for child overweight and obesity worldwide: international survey. BMJ 2 320:12403 Chobanian A.V., Bakris G.L., Black H.R. (2003). Seventh Report of the Joint National Committee on Prevention, Detection, Evaluation, and Treatment of High Blood Pressure. Hypertension. 42:12061252. Eakate võimlemine. Pelgulinna Rahvamaja. http://www.pelgulinn56.ee/taiskasvanute-huviringid/eakate-voimlemine/ (15.10.2018) Ehala-Aleksejeva, K., (2010). Ülekaalulise ja rasvunud haige käsitlus. Eesti Arst, 89(3), 181- https://core.ac.uk/download/pdf/43660146.pdf (22.11.2018) Herdman, T., Kamitsuru S. (Eds.) (2014). NANDA. International Nursing Diagnoses: Definitions and Classifications, 2015-2017. Oxford: Wiley Blackwell. Generaliseerunud ärevushöire ja paanikahäire (agorofoobiaga või ilma) käsitlus perearstiabis, RJ-F/2.1-2014. Ravijuhendite nõukoda. 2014
adekvaatselt hinnata. Nii sugused tulemused näitavad, et Downi sündroomiga laste paremale arengule on kaasa aidanud eelkõige asjaolu, et neid on kasvatatud koduses keskkonnas. Kodus on vanemad lastele abiks kõigega, mida nad teevad: lapsega rääkimine, tema kuulamine ja talle vastamine, tema kaasamine kõigisse tegevustesse, tema kogemustepagasi suurendamine, talle ette lugemine ning tema abistamine teiste taiskasvanute ja lastega suhtlemisel. Ühesõnaga - täites lapsevanema normaalseid funktsioone. Nende tähelepanekute valguses tuleks varast arendusravi lugeda igati vajalikuks, kuid mitte asendamatuks, vaid tegevuseks, mis toetab palju tahtsamat õpikogemust, mida lapsele tema vanemad annavad. Hetkel on tehtud väga vähe tööd selgitamaks, kas koolieelikuna saadud arendusravi soodne mõju jätkub ka parast lapse kooliminekut
Controlling Hypertension. Journal of the Australian Traditional-Medicine. 16(1): 9-14. Claassens, T. (2017). Nursing a patient with acute pain. Kai Tiaki Nursing New Zealand. 23(7): 15-39. Costa, R. d. S., Nogueira, L. T. (2008). Family support in the control of hypertension. Revista Latino-Americana de Enfermagem. 16(5): 871-876. Eesti Haigekassa. (2012). Täiskasvanute kõrgvererõhktõve käsitlus esmatasandil. Eesti ravijuhend. https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/15/taiskasvanute-korgvererohktove- kasitlus-esmatasandil (10.03.2018). Herdman, T. H., Kamitsuru, S. (toim.) (2014). NANDA International Nursing Diagnoses: Definitions & Classification, 2015-2017. Oxford: Wiley Blackwell. Lewis, S.L., Dirksen, S.R., Heitkemper, M.M., Bucher, L. (2014). Medical-Surgical Nursing: Assessment and Management of Clinical Problems (9th ed.). St. Louis, Missouri: Elsevier. Palmer, S. (2012). Eat to Lower Blood Pressure. Environmental Nutrition. 35(12): 1-6. Rodriguez, D
annaabi.ee 
