Arvatakse, et happesademed mängivad rolli Alzhaimeri tõves, kuna sellised mürgised kemikaalid nagu elavhõbe ja alumiinium satuvad vihma tõttu mulda. Seejärel imenduvad need metallid näiteks juurviljadesse. Happevihmadest enim koormatud lähialad on Kirde-Eesti ja Kagu-Soome ning Ida- Lapimaa, kuid problemaatilisi alasid on ka industiaalpiirkondade lähemas ümbruses. Happesademed panevad aga raskemetallid liikuma ning need satuvad pinna- ja põhjavette ning taimede vahendusel taimtoidulistesse loomadesse. Happevihmasid on võimalik vähendada kas või väävlisisalduse vähendamisega teatavatest vedelkütustest. Kindlasti on abiks ka pidevad kontrollid suurtele tööstustele, kus tehakse järelvalvet, et firma kasutaks erinevaid suitsutõkkeid ja puhastussõelasid. Kindlasti peaks tähelepanu pöörama ka väiksematele asutustele, kus ei pruugi olla piisavalt meetmeid selleks, et happelisi ühendeid õhku ei satuks. Kasutatud kirjandus 1. http://www.epa
,,löövad" lämmastiku aatomist välja prootoni ehk vesiniku aatomi tuuma. Selle reageerimisel hapnikuga moodustub süsihappegaas, milles tavalise süsiniku aatomi (massiarv 12) asemel on radioaktiivne süsinik (massiarv 14). See seguneb atmosfääri alumistes kihtides tavalise süsihappegaasiga ja osaleb koos sellega süsinikuringes - taimedes tekib päikeseenergia toimel orgaaniline aine (fotosüntees), mis satub kõigisse taimtoidulistesse ja edasi juba nendest toituvaisse organismidesse. Selgroogsete puhul ladestub süsinik peamiselt luudes, kasvavates puudes aga selle viimase aasta kasvukihis, nn. aastarõngas. Sisemistesse kihtidesse seda enam ei satu. Organismide surmaga lakkab süsiniku ladestumine ja hakkab tiksuma "radioaktiivne kell", mis mõõdab radioaktiivse süsiniku vähenemist orgaanilises aines. Lähtudes süsiniku poolestusajast on tuletatud nn. süsinikuaasta, mis näitab radioaktiivse
süsihappegaasina). Tasakaalulises ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega. SÜSINIKURINGE JAOTUB KAHEKS Kiire- süsinik seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse · Kiire süsinikuringe: süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris olevast CO2 orgaanilisi ühendeid. Osa fotosünteesil seotud süsinikust läheb tagasi atmosfääri CO2 -na rakuhingamise kaudu, osa aga taimtoidulistesse organismidesse. Taimtoidulised organismid omakorda hingavad osa süsinikku ja osa seovad organismi kudedesse. Enamus orgaanilisest ainest lõpuks lagundatakse ja süsinik jõuab tagasi atmosfääri CO2-na. Aeglane- selle süsinikuringe käigus tekivad fossiilsed kütused -kütuste põletamisel jõuab süsinik tagasi atmosfääri Aeglane süsinikuringe: lubjakivi ja fossiilsete kütuste teke. Molluskid seovad vees
Aktiivses aineringes on ca 2% Maal olevast süsinikust. Süsinikuringet suunavad fotosüntees ja hingamine. Maismaataimed kasutavad atmosfääri CO2 , veetaimed lahustunud karbonaate. Kiire süsinikuringe Süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris olevast CO2 -st orgaanilisi ühendeid. Osa fotosünteesil seotud süsinikust läheb tagasi atmosfääri CO 2 -na rakuhingamise kaudu, osa aga taimtoidulistesse organismidesse. Taimtoidulised organismid omakorda hingavad osa süsinikku ja osa seovad organismi kudedesse. Enamus orgaanilisest ainest lõpuks lagundatakse ja süsinik jõuab tagasi atmosfääri CO 2-na. Aeglane süsinikuringe Molluskid seovad vees lahustunud CO2 ja tekib CaCO3, millest koosnevad molluskite karbid. Surnud molluskite karbid sadenevad ja selle tulemusena tekib lubjakivi. Lubjakivi võib vees lahustuda ja CO 2 vabaneb.
vesinikkarbonaatideks. Aktiivses aineringes on ca 2% Maal olevast süsinikust. Süsinikuringet suunavad fotosüntees ja hingamine. Maismaataimed kasutavad atmosfääri CO2; veetaimed lahustunud karbonaate. Kiire süsinikuringe. Süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris olevast CO2-st orgaanilisi ühendeid. Osa fotosünteesil seotud süsinikust läheb tagasi atmosfääri CO2-na rakuhingamise kaudu, osa aga taimtoidulistesse organismidesse. Taimtoidulised organismid omakorda hingavad osa süsinikku ja osa seovad organismi kudedesse. Enamus orgaanilisest ainest lõpuks lagundatakse ja süsinik jõuab tagasi atmosfääri CO2-na. Aeglane süsinikuringe. Molluskid seovad vees lahustunud CO2 ja tekib CaCO2, millest koosnevad molluskite karbid. Surnud molluskite karbid sadenevad ja selle tulemusena tekib lubjakivi. Lubjakivi võib vees lahustuda ja CO2 vabaneb. Fossiilsed kütüsed tekkisid iidsete
Ssiniku viibeaeg maismaa taimestikus on u. 15-20 a., ookeanides veetaimedes u. 1 kuu. Seega ssiniku (ja hapniku ning vesiniku) -ringe on ookeanis tunduvalt kiirem kui maismaal. 1.1. Ssinikuringe Kiire ssinikuringe: ssiniku sidumine elusainesse toimub Ssiniku peamised reservuaarid fotosnteesi vahendusel. Rohelised taimed snteesivad atmosfris olevast CO2 orgaanilisi hendeid. Osa fotosnteesil seotud ssinikust Reservuaar miljard tonni lheb tagasi atmosfri CO2 -na rakuhingamise kaudu, osa aga taimtoidulistesse organismidesse. Taimtoidulised organismid Atmosfr enne 1850 560-610 omakorda hingavad osa ssinikku ja osa seovad organismi Atmosfr 1978 692 kudedesse. Enamus orgaanilisest ainest lpuks lagundatakse ja Ookeanid ja magevesi ssinik juab tagasi atmosfri CO2-na. Anorgaaniline 35000 Ssiniku sidumine CO2 + H2O + energia-----> (CH2O)n + O2 Orgaaniline 1000 Aeroobne hingamine (CH2O)n + O2 -----> CO2 + H2O + energia Maismaa Anaeroobne hingamine (CH2O)n + Xox -----> CO2 + Xred Mulla orgaaniline aine 1500
Kui oravad on ära söönud 2000 g pähkleid, siis nende biomass suureneb ligikaudu 200 g võrra; kui nugised söövad 200 g oravaid, suureneb nende biomass umbes 20 g; kui kotkas sööb 20 g nugist, suureneb tema biomass 2 g. --- 92 Miks on toitumissuhted püramiidi kujuga? Aine ja energia kanduvad toiduahelas üle ühelt organismilt teisele, kuid mitte kõik tootjates olevad toitained ja kogu energia ei lähe järgmisele tasemele, s.o taimtoidulistesse loomadesse, ja neist omakorda ei lähe kogu energia järgmistesse loomadesse edasi. Iga järgnev lüli saab energiat vähem kui eelmine. Järgmisele astmele antakse edasi ainult umbes 10 % eelmiselt astmelt saadud energiast. Seepärast on toiduahela alumisel astmel kõige rohkem energiat ning ülemistel järjest vähem. Samuti saab seetõttu igal järgneval astmel olla vähem isendeid ja ka nende kogumass väiksem kui eelmisel. Mida kõrgemal astmel on