Kuidas viirused on tekkinud? Rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena Peremeesraku DNA-st või RNA-st. Prebiootilistest isepaljunevatest RNA molekulidest. Viiruste evolutsiooni piirab nende genoomi suurus Erinevad viirused Bakteriviirused ehk bakteriofaagid Putukate viirused: kasutatakse kahjurputukate tõrjel Arboviirused putukate ja puukide ülekantavad viirused Taimeviirused: teada üle 1000 taimeviiruse, Põllumajandusele pigem kahju kui kasu Rembrandti tulbid Inimestele Immuunsüsteem on loomade organismi kaitsesüsteem, mis pakub kaitset võõrorganismide valkude vastu. Koosneb antikehadest ja T-lümfotsüütidest. Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad valgud
teadusmaailma tähelepanu mõistatuslikele viirustele, sai doktor Stanley 1946. aastal Nobeli keemiaauhinna. (Stanley, Valens 1967: 7) Praeguseks on teada üle 640 putukaviiruse liigi, mis tekitavad üle 20 erineva putukate viirushaiguse. Taimedel pole leitud spetsiifilisi haigusgeene, väga intensiivne viiruse paljunemine ja viirusvalkude tootmine mõjutavad taimedes fotosünteesi, hingamist, toitainete kättesaadavust ja kasvu hormonaalset regulatsiooni. Tänaseks on teada üle 1000 erineva taimeviiruse. Inimestel on leitud: üle 70 erineva pappilloomiviiruse alltüübi, rohkem kui 200 teadaolevat viirust, mis põhjustavad külmetushaigusi, üle 67 etnoviiruse tüübi, 2 retroviirust ja 3 gripi tüüpi. (Alamäe jt 2000: 24,25) 5 4. VIIRUSHAIGUSED 4.1. GRIPP Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Viirus paljuneb hingamisteedes ja selle limaskesta. Gripi tagajärjel võib tekkida bakteriaalne või viiruslik kopsupõletik, lastel keskkõrvapõletik,
nakatumisel faagiga tungib temasse faagi valk, DNA või mõlemad (faagi DNA sisaldab fosforit, valk mitte). Tulemusex said et bakteri geneetilise info muutjax on DNA, mitte valk. *1946 katsed bakterite konjugatsioon ja DNA ülekandumine ühelt bakteritüvelt teisele. *transduktsioon e. ühe bakteritüve DNA ülekandumine teisele tüvele faagi vahendusel *UV kiirguse mutageenne toime-see on maximaalne samal lainepikkusel, millel kiirguse neeldumise maximum ka nukleiinhapetel. *taimeviiruse uurimine näitas, et isegi nende puhas nukleiinhape (RNA) võib põhjustada viiruste paljunemise rakus. 38.DNA struktuur-Dna paikneb rakutuumas kromosoomides. (munarakkudes paikneb osa DNA- st ka tsütoplasmas). Monomeerid on A+G=T+C Biheelixi kujuline, paremale kellaosutisuunas keerduv polünukleotiidahel, üxikute molekulide vahekaugus on konstantne.DNA molekul koosneb kahest polünukleotiidahelast, mille väliskihis
valk, DNA või mõlemad (faagi DNA sisaldab fosforit, valk mitte). Tulemusex said et bakteri geneetilise info muutjax on DNA, mitte valk. *1946 katsed bakterite konjugatsioon ja DNA ülekandumine ühelt bakteritüvelt teisele. *transduktsioon e. ühe bakteritüve DNA ülekandumine teisele tüvele faagi vahendusel *UV kiirguse mutageenne toime-see on maximaalne samal lainepikkusel, millel kiirguse neeldumise maximum ka nukleiinhapetel. *taimeviiruse uurimine näitas, et isegi nende puhas nukleiinhape (RNA) võib põhjustada viiruste paljunemise rakus. 38.DNA struktuur-Dna paikneb rakutuumas kromosoomides. (munarakkudes paikneb osa DNA-st ka tsütoplasmas). Monomeerid on A+G=T+C Biheelixi kujuline, paremale kellaosutisuunas keerduv polünukleotiidahel, üxikute molekulide vahekaugus on konstantne.DNA molekul koosneb kahest polünukleotiidahelast, mille väliskihis asuvad vaheldumisi suhkur ja ortofosfaathappejääk, seespool
annaabi.ee 
