Muldade kivisus Muldade kivisus (Kallio Kildema järgi). 1 väga vähene, 2 vähene, 3 keskmine, 4 rohke, 5 väga rohke Martna valla mullastik on keskmiselt kivine. Valla idapiiril leidub alasid, mis väga väikese kivisusega. Tuuleerosiooni mõjul erodeeritud mullad on levinud peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Erosiooni tagajärjel vaesub muld eeskätt peenematest mullaosakestest, orgaanilisest ainest, mineraalsetest taimetoiteelementidest, oluliselt muutuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused ja väheneb muldade veemahutavus. Erosiooni tagajärjel väheneb oluliselt muldade viljakus, seega väheneb ka saak. Kui mullas on kive parajalt takistab see ka suurel määral erosiooni. 6 Mullastikuvaldkonnad 1 tüüpiliste kamar-karbonaatmuldade valdkond, 4 kamar-glei- ja lammimuldade valdkond.
Konspekt Selgeks teha: Väetamise diferentsiaaltulukus Väetamise keskmine tulukus Tootmise tulukus Eksamisse: 1 ülesanne + küsimused Aineringed ja maaskasutusstrateegiad Põhiline eesmärk: kuidas ressursse ratsionaalselt ja säästlikult kasutada? 25.11.2010 Eksamisse: taimetoitainete omastamine mullast ja väetistest - arvestatakse kõigi toitainetega, mida taim omastab ja kasutab bioproduktsioonis. Väetistega mulda viidud taimetoiteelementidest suudavad taimed omastada vaid osa, ülejäänud kogused alluvad mullas mitmesugustele muutustele ja ei põhjusta mitte alati keskkonna reostust! - andke hinnang väetiste kasutamise agronoomiliste majanduslike ja keskkonnakaitselistele aspektidele. Vaja selgitada ruutfunktsiooni põhiliselt, kuidas leida agronoomiliselt efektiivset väetiskogust ja majanduslikult efektiivset väetiskogust ja keskkonnaliselt, milline on see väetiskogus, mis keskkonnale
Mulla degradatsioon võib jaotuda: füüsikaliseks, keemiliseks ja bioloogiliseks. Füüsikalise degradatsiooni alla kuuluvad: 1. vee- ja tuule erosioon; 30 2. tehnoloogiline erosioon, mis seisneb mulla teisaldamises mulla harimisriistadega, mulla liigtallamine, maavarade kaevandamine, ehitustegevus; 3. Maalihked; 4. Üleujutused Keemilise degradatsiooni alla kuuluvad: 1. Mulla vaesumine taimetoiteelementidest 2. Saastumine tööstusheitmete ja ohtlike jäätmetega 3. Paikne üleväetamine 4. Taimedele kahjulike ühendite teke anaeroobsetes tingimustes 5. Õlireostus 6. mulla sooldumine Bioloogilise degradatsiooni alla kuuluvad: 1. Mullaelustiku ja taimede liigilisekoostise muutused seoses mulla keemilise saastumise ja liigsest tihenemises tingitud õhu- ja niiskusreziimi muutumisele 2. Võõrkultuuride kasvatamine 3
keskmiselt 2 t ha-1, siis mitmetes Euroopa riikides oli keskmine saagitase üle 7 tonni vilja hektari kohta. Võrreldes väetistega mulda viidud ja saagiga eemaldatud taimetoiteelementide koguseid, siis kasutati meil mullavarude arvel lämmastikku 1,8 korda, fosforit 3,6 korda ja kaaliumi 7,3 korda enam. Kartuli puhul kasutati kasvupinna hektari kohta Eestis 1996. aastal mineraalväetisi ligikaudu 8 korda vähem kui Euroopas keskmiselt, mistõttu täiendavalt sõnnikuga antud taimetoiteelementidest olenemata jäi mulla toitainete bilanss negatiivseks. Ebapiisavast väetamisest ja ka teistest agrotehnika puudustest tingituna on kartuli saagikus meil 3-4 korda madalam Euroopa arenenud riikide tasemest. Eriti vähe ja viimases järjekorras kasutatakse praegu meil väetisi rohusöötade tootmisel. Söödakultuuride kasvupinna hektari kohta kasutatakse meil keskmiselt lämmastikku vaid 13 kg, fosforit 0,3 kg ja kaaliumi 1,1 kg. Vähesest väetamisest tingituna on rohumaade saagikus meil
annaabi.ee 
