• Kahjurid • Parasiidid • Koduloomad • Haigusetekitajad (viirused, bakterid) Näiteid esimesena saabujatest • Korvõielised • Ristõielised Paljandunud kaljupind • Põhja-Eesti lahtine põlevkivi kaevandamine • Pioneerkooslused suudavad kanda kinnitada alles 7-9 aastaga • Metsataimed ilmuvad metsastatud kaevandustesse alles 20-25 aasta pärast Ruderaaltaimkond • Prahipaikade taimestu klass • Õuede ja teeservade taimestu klass • Mahajäetud põllumaade taimestu klass • Kaovad põllukultuuridega seotud umbrohud • Vastandiks prahipaikadest põldudele ja aedadesse levivad taimed (võõrliigid, mõned ka invasiivsed võõrliigid) Linn kui enam antropogeensete kooslustega seotud keskkond, seda iseloomustavad tunnused (näiteid kooslustest ja liikidest). Linnaelustik ja seda määravad faktorid • Võtmeidee
pidevalt suurenenud (Kumari, 1985). Roostiku idapiir muutub väga aeglaselt, siin luhapoolses küljes, on roostik kõige kiduram ja hõredam, segatud mitmete tarnaliikidega ning teiste rohttaimedega. Avavee piiril on roostiku serv ebaühtlane. Kompaktne rootihnik on siin asendunud üksikute rootukkadega (Miilmets, 1981). Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni alusel jagaksin Matsalu lahe ida kaldal kasvava roostiku oma paiknemise tõttu lahes ja jõesuudmes riimveekogude taimestu klassi, madalveetaimestu tüübirühma, madalvee kasvukohatüüpi. Tüüpilstemaks taimedeks on roostikus pilliroog, kare kaisel, ahtalehine hundinui, pikk merihein, hanehein ja penikeeled (Paal, 1997). Lainetele avatud rannal on pilliroog hõredam ja kooslus liigirikkam kaasnevad veel järvekaisel, soomusalss, randaster, valge kastehein ja meri- mugulkõrkjas. Roostikus leidub ka veel suur tulikas, väike lemmel ja vee sees kasvab männas vesikuusk (Kumari, 1985).
- Liivakivitaimestu liivakivipaljanditel, peamiselt ürgorgude järskudel veerudel. Lõuna- ja Kagu-Eesti devoni liivakivipaljandid - Rändkivitaimestu mandrijää poolt toodud magmalised rändkivid -Koopataimestu Liivikute tüübirühm Eristatakse lahtise või poollahtise liivapinnasega luiteid ja liivikuid. Tegemist on puurindeta avakooslustega. Iseloomulikud on mitmesugused kõrrelised, samblikud ja samblad. - Luidete (rannikuluited) taimestu - Liivikute (sisemaaluited) taimestu Kultuur- ja ruderaaltaimkond ·Kultuur-rohumaad ·Põllud ·Pargid ja aiad ·Õued, teeservad ja prahipaigad ·Karjäärid 4. Metsatüüpide iseloomustus Metsataimkond - Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Metsad hõlmavad Eesti maismaast ~50%. Jaotatakse jämedalt kahte klassi: arumetsad (mullas turbahorisont puudub või selle paksus ei ületa looduslikus olekus 30 cm ning kuivendatult 25 cm) ning soometsad
- Liivakivitaimestu liivakivipaljanditel, peamiselt ürgorgude järskudel veerudel. Lõuna- ja Kagu-Eesti devoni liivakivipaljandid. - Rändkivitaimestu mandrijää poolt toodud magmalised rändkivid. -Koopataimestu. Liivikute tüübirühm Eristatakse lahtise või poollahtise liivapinnasega luiteid ja liivikuid. Tegemist on puurindeta avakooslustega. Iseloomulikud on mitmesugused kõrrelised, samblikud ja samblad. - Luidete (rannikuluited) taimestu; - Liivikute (sisemaaluited) taimestu; Kultuur- ja ruderaaltaimkond: Kultuur-rohumaad, Põllud, Pargid ja aiad, Õued, teeservad ja prahipaigad, Karjäärid. Assimilatsioon organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid. Dissimilatsioon elusainete lagunemise protsess, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. Taime ja looma erinevused: taimedel rakukest, plastiidid ja vakuoolid. Loomadel puuduvad. Taimed autotroofsed, loomad heterotroofsed
annaabi.ee 
