1.Mida see seadus reguleerib? Käesolev seadus reguleerib taimesordi registreerimist, sordi sordilehte ja kaitse alla võtmist, kaitsealuse sordi omaniku õigusi, seemne ning taimse paljundusmaterjal ja kultiveerimismaterjali turustamisotstarbelist tootmist, sealhulgas pakendamist, turustamist ja Eestisse toimetamist, riiklikku järelevalvet ning vastutust käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise eest. 2.Mis on sort? Sort käesoleva seaduse tähenduses on botaanilise taksoni madalaima eristatava
kes avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose, mille autoriõigus on lõppenud; isiku õigus kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskiitilise või teadusliku väljaande. 3. Tööstusomand kaubamärk; (patentne) leiutis; kasulik mudel; tööstusdisaini lahendus; geograafiline tähis; mikrolülitise topoloogia; kaitse kõlvatu konkurentsi vastu; konfidentsiaalne teave; uue taimesordi või põllumajanduslooma tõug. 2. Autoriõigusega kaitstavad teosed Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Teose tähenduseks loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse,kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objetiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaale kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus.
seejuures endaga kaasa soovimatuid kõrvalmõjusid (allergeensus, toksilisus), on reaalsusest veel väga kaugel, mõnede teadlaste hinnangul ka veel 20 aasta kaugusel. Gmo meditisiinis TTÜ keemiainstituudi biotehnoloogia õppetooli juhataja professor Raivo Vilu on seda meelt, et kõik uued taimesordid ja loomatõud, mida inimene on aastatuhandeid loonud, on tegelikkuses GMO. Valdavalt on seejuures kasutatud aretamise tehnikaid, st geenid muudeti katse ja eksituse meetodil, näiteks kahe taimesordi ristamise teel. Ent 1953. aastast, mil James D. Watson ja Francis Crick tegid kindlaks DNA struktuuri olemuse, on võimalik molekulidega manipuleerides GMOsid ehitada. Sellisel juhul on tegemist n-ö teadliku geenimuutmisega. Inimene peaks kasutama kõiki võimalusi, et oma elu paremaks muuta," leiab Raivo Vilu. "Geene on muundatud kogu aeg, küsimus on selle muundamise meetodites. Ja eks muidugi esineb ka tagasilööke, aga me peame sellega harjuma."
ohustavad põlde ning ka neid ümbritsevaid elupaiku. Umbrohuks olemine on keeruline tunnus ja ökoloogid näevad siin reaalset ohtu üksnes siis, kui muudetud kultuurtaim hakkab toimima umbrohuna. Kuid samas seisavad GM-taimede pooldajad vastu faktiga, et pole teada ühtki näidet, kus üks-kaks võõrast geeni suurendaks mis tahes taime suutlikkust käituda umbrohuna. Miljonite aastate vältel tekkinud kohastumus on looduslikel liikidel selleks liiga hea. Ühegi praegu kasutatava GM-taimesordi puhul pole aastatepikkuste katsetega suudetud tõestada, et tema ellujäämisvõime looduslikus keskkonnas oleks suurenenud, võrreldes tavalise vanemtaimega. Küll aga on paljude kolleegide-ökoloogide katsed näidanud, et GM-taimede sobivus väheneb, võrreldes sama sordi mittetransgeensete suguvendadega. Seevastu on küllalt näiteid, kus kultuurtaimest pärit võõras geen on ristumise käigus sattunud mõnda naabruses kasvavasse metsikusse populatsiooni
muutmise meetodeid - inimembrüo ärieesmärgil kasutamise meetodeid Tööstusomand Patendiga ei kaitsta: - looma geneetilise identiteedi muutmise meetodeid - olemuselt bioloogilisi meetodeid bioloogilise aine, taime või looma saamiseks 46 5.05.2016 Tööstusomand Patendiga ei kaitsta: - leiutisi, mida saab kasutada ainult ühe kindla taimesordi või loomatõu puhul Tööstusomand Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav. Tööstusomand Patenti on õigus taotleda ja saada selle omanikuks leiutise autoril ja tema õigusjärglasel. Lepingu või tööülesannete täitmise loodud leiutisele võib patenti taotleda autor või muu isik vastavalt lepingule. 47
1) leiutisi, mis on vastuolus avaliku korra ja moraaliga; 2) raviviise ja diagnoosimeetodeid, mida kasutatakse inimeste või loomade haiguste raviks või diagnoosimiseks; 3) inimese kloonimise meetodeid; 4) inimalge geneetilise koodi muutmise meetodeid; 5) inimembrüo ärieesmärgil kasutamise meetodeid, 6) looma geneetilise koodi muutmise meetodeid, mis tekitavad loomale kannatusi ega anna olulist kasu inimese või looma tervisekaitse seisukohalt 7) bioloogilise aine saamise, taimesordi aretuse või loomatõu aretuse olemuselt bioloogilisi meetodeid, välja arvatud mikrobioloogilised meetodid mikroorganismide saamiseks; jt Patent Patent on riigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt antud ainuõigus teatud aja jooksul ja teatud territooriumil leiutist kasutada. Vastutasuks peab autor leiutise täielikult avaldama. Leiutise patentsuses veendumiseks tuleb teha patendiotsing (tehnika taseme uuring). Samuti kulub
1) inimese kloonimise meetodeid; 2) inimalge geneetilise koodi muutmise meetodeid; 3) inimembrüo ärieesmärgil kasutamise meetodeid, sealhulgas meetodeid, mis on keelustatud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusega; 4) looma geneetilise koodi muutmise meetodeid, mis tekitavad loomale kannatusi ega anna olulist kasu inimese või looma tervisekaitse seisukohalt, ning nende meetodite kasutamise tulemusena saadud loomi; 5) bioloogilise aine saamise, taimesordi aretuse või loomatõu aretuse olemuselt bioloogilisi meetodeid, välja arvatud mikrobioloogilised meetodid mikroorganismide saamiseks; 6) leiutisi, mida saab kasutada ainult ühe kindla taimesordi või loomatõu puhul. Leiutiste klassifikatsioon. Leiutised liigitatakse rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni Strasbourg'i kokkuleppe alusel vastuvõetud rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni järgi. Patentsuse kriteeriumid
annaabi.ee 
