Toiduainetööstus juuste tootmine, siirupid Bioplast toodetakse piimhappebakteri abil, laguneb looduses kiiremini Biogaas tegib org aine biokeemiliste (bakteritega) lagunemiste tulemusena ja seda toodetakse linnade prügist, kanalisatsiooni setetest, loomafarmide jäätmetest jne Funktsionaalne toit Põllumajandus seeni kasutatakse taimepatogeenide tõrjeks, silo valmistamine Keskkonnakaitse baktereid kasutatakse õlireostuste eemaldamiseks Tekstiilitööstus amülaasi kasutatakse tärklise lagundamiseks · Biotehnoloogia eelised Suur energiasäästlikkus Odav tooraine Jäätmevaba · Biotehnoloogia puudused Kasutatavad organismid on tundlikud keskkonnategurite suhtes
toiduainete lõhna, värvi omaduste parandamiseks. Näiteks proteaase kasutatakse piima kalgendamiseks juustu tootmisel, õlle läbipaistuvuse suurendamiseks ja leiva omaduste parandamiseks. Pintselhalliku erinevate liikide baasil toodetakse valget ja sinist (rokfoori) hallitusjuustu ning salaamit. Bakterite ja hallitusseente toodetud amülaase rakendatakse tärklise hüdrolüüsiks siirupi tootmisel. Taimekaitsevahendid- seeni kasutatakse taimepatogeenide tõrjeks. Pesuvahendid sisaldavad bakterite ja seente sünteesitud ensüüme, millel on valke, lipiide ja polüsahhariide lagundav toime. Tekstiilitööstuses kasutatakse amülaasi tärklise lagundamiseks. Antibiootikumid Antibiootikumid on ravimid, mida kasutatakse bakterhaiguste raviks. Tootjateks on aktinomütseedid ja seened. Näiteks rohehallikutest saadakse penitsiliini, aktinomütseetidest tetratsükliini. Alkaloidid
poolest. Eristatakse ekto- ja endomkoriisat. Ektomkoriisa (esineb mnnil, kasel, pajul, tammel) puhul paiknevad seene niidid taime rakkude vahel ja mber, endomkriisa (esineb enamikul teraviljadel, kanarbikulised, orhideed, kartul, unapuu) korral tungib seene niit taime rakku, kus moodustuvad vesiikulid. Ektomkoriisa seente optimaalne kasvutemp. on 15-30oC ja pH 4.0-6.0. Taime kasu mkoriisast: toitainete parem absorbtsioon mullast, ioonide selektiivne absorptsioon mullast, resistentsus taimepatogeenide suhtes (antibiootikumide tootmine), suurem taluvus toksiinide suhtes, suurem taluvus keskkonnategurite temp., niiskus, pH) kikumise suhtes. Seen saab taimelt fotosnteesi produkte. Patogeensed mikroorganismid mullas Clostridium tetani (phjustab teetanust), Clostridium botulinum (phjustab botulismi) ja Clostridium perfiringens (phjustab gaasgangreeni) on endospoore moodustavad bakterid, kelle tavaliseks elupaigaks on muld taimehaigusi phjustavd enamasti seened, millede osa elutsklist mdub
rakupinnal. Sel juhul on tegemist väliskeskkonna otsese tunnetamisega spetsiifiliste transmembraansete retseptorite abil, mis kannavad signaali rakku. Vastavat protsessi nimetatakse signaalseks transduktsiooniks. Tavaliselt toimub signaali ülekandumine kahekomponendilise süsteemi abil. Stiimuliteks, mida tunnetatakse kahekomponendiliste süsteemide abil, on näiteks pH, osmolaarsus, kemoatraktandid ja repellandid (eemaletõukajad), taimepatogeenide puhul taime pinnal kahjustatud kohtades sisalduvad signaalmolekulid. Kahekomponendiline süsteem koosneb sensorist (sageli on selleks histidiini kinaas) ja tsütoplasmas asuvast vastuvõtvast (ingl. k. response) regulaatorist. Väliskeskkonna stiimuli tunneb ära sensorvalgu N-terminaalne domään. Selle tulemusena muutub sensori aktiivsus. Näiteks histidiini kinaasi puhul toimub autofosforüleerumine, kus ATP-lt kantakse fosforüülrühm üle
Tüüp I sekretsioonisüsteemi abil viiakse rakust välja näiteks E. coli hemolüsiini. Sekreteerimisel osalevaid valke kodeerivad geenid on enamasti samas operonis sekreteeritavat valku kodeeriva geeniga. Süsteem koosneb kolmest komponendist kaks sisemembraani valku (üks neist ATP-d siduv) ja üks välismembraanis asuv valk moodustavad kanali, võimaldades valgul väljuda ilma periplasmasse sisenemata. Tüüp III sekretsioonisüsteemi kasutatakse erinevate looma- ja taimepatogeenide virulentsusfaktorite sekretsioonil, mis on tsütotoksilised (näit. Yersinia pestis'e Yops valgud). Sekretsiooniaparaat koosneb ligikaudu 20 erinevast valgust. Sekretsioon algab pärast aktiveeriva signaali saabumist; sageli tulevad signaalid märklaud-rakkudelt. Eraldi sekretsioonisüsteemina (tüüp V) on käsitletud sekretsioonisüsteemi, mille abil toimub näiteks DNA ja valkude liikumine rakust rakku. Süsteemi kuulub ligikaudu 10 valku, mis võimaldavad plasmiidide
annaabi.ee 
