Rullides seda vastu pehmet saviplaati jättis see sinna vastavad figuurid ja stseenid, asendades kunstniku allkirja. Istari värav Istari värav oli Uus-Babüloonia pealinna peavärav, mis sai nime jumalanna Istari järgi. Värava ja sellest lähtuva rongkäigutänava seinad olid kaetud sinistes ja kollastes toonides glasuurtellistega. Väravad olid kaetud reljeefidega, millel oli kujutatud lõvisid, ükssarvikuid ja taimeornamentikat. Vana-Egiptuse usund Egiptuse jumalad olid suuremas osas looma või linnu peaga ja inimese kehaga. Tähtsaimad jumalad olid Ra, Amon, Amon-Ra, Osiris, Isis, Seth, Horos, Halthor, Anubis, Thot. Egiptuses oli väga tähtis surmajärgsus. Matuseriituse keskse osa moodustas palsameerimine ja muumia valmistamine, mis siis maeti uhkesse hauakambrisse. Muumia kaitsemiseks suleti see massiivsesse kivist sarkofaagi.
Emajõega parall. bot. aia juures linnuseid ~50 olnud, kastell-linnused enamasti, keskseks hooneks konvendihoone restaureeritud linnused: Narva, Haapsalu, Rakvere, Paide l. ainult torn. Suurim kastelll. Viljandis(varemetes) Gooti kujutav kunst Eestis vanimad skulptuuri- ja maaliteosed Valjala kiriku lääneportaal- romaanipärane veel, seal ka ristimisnõu teada 13. saj. lõpus E. gooti stiil. Kiviskulpt. esimesed märgatavad teosed Karja kirikus-portaalide kujunduses taimeornamentikat. Seal ka Kolgata-reljeef-ristiusu põhisõnum-Kristuse ristilöömisest, seinamaalingute fragmente säilinud-humoorikad tegelaskujud Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid, üle 1000 algselt-punasest tellisest, terrakotapeadega friis ümbritseb kiriku välisseina ülaosa, terrakotakujud ka siseehituses- II MS hävitas ja samas tõi välja kujusid Harju-Risti kirikus Kolgata-grupp-puuskultuur puureljeefid Tallinna raekoja raehärrade pinkidel(„Tristan ja Isolde“, „Taavet ja Koljat“,
raidkivist ornamentika. Skemaatiline on täimeornamentika ka Haapsalu ja Ambla kiriku kapiteelidel. Valjala ja Kaarma kirikust on krohvikihtide alt leitud maalinufragmente, leidub koguni inimfiguure. 13.saj lõpul levib eestis gootika, mida esindab vain säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev Maarja Jeesus-lapsega. Kõrggootikasse võib lugeda sajandi maali- ja skulptuuriteoseid. Gooti kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed on Karja kirikus. Taimeornamentikat on lopsakalt portaalide kujunduses. Suurejoonelised on Tartu Jaani kiriku terrakotaskuptuurid, mida on algselt olnud ole 1000 ja mis sobisid punaste kirikute üldtooniga. Jaani kiriku sisekujunduses olid algselt värvilised elusuurused terrakotafiguurid, mis paiknesid siin kesklöövi akendetsoonis ja kesklöövi lääneseinal. Sajad muud figuriid on kiriku seintel, kapiteelidel, piilaritel ja mujal. Praegu käib kiriku restaureerimine. 14
abstraktne raidkivist ornamentika. Saaremaalt Valjala ja Kaarma kirikust on seinu katnud lubjakihtide alt leitud ka 13. saj maalingute fragmente. 13. saj lõpul levib Eestisse gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesus- lapsega. Kõrggootikasse võib lugeda 14. saj maali- ja skulptuuriteoseid. Gooti stiilis kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad karja kirikus. Suurepärast elavat, lopsakat taimeornamentikat võib näha portaalide kujunduses. Tõeliselt suurejoonelised on Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid, mida algselt on olnud üle 1000. lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid, terrakotapeadega friis ümbritses ka kiriku pikihoone välisseinte ülaosa. Algselt värvilised elusuurused terrakotafiguurid Jaani kiriku sisekujunduses paiknesid kesklöövi akendetsoonis, pseudotriufooriumi nissides ja kesklöövi lääneseinal
annaabi.ee 
