TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele suured ja tavalised pedajas, kõiv, hong ~10 000 vanad nimed b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt)
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt)
2. LEIA TEE RAVIMTAIMEDENI JA VÄRVI NEED: ALUSTA SIIT KIRJUTA RAVIMTAIMEDE NIMED: 1. 2. 3. 3 Koostas: Laura Räni 4-7 aastastele 4. MOODUSTA SILPIDEST TAIMENIMED JA KIRJUTA JOONELE: KUM MUS NÕ NUR KI GES ME TI MEL BU A VITS NUKK JAD MAR KAS .................................................................................................................................................
üldsegi rohttaim. Nimelt on tema maadligi roomav ja igal võimalusel juurduv vars puitunud ja elab isegi kümme aastat vanaks. Sellest kasvab aga igal kevadel välja rohkesti rohtseid õisi kandvaid harusid. Sellist taime võib nimetada kääbusjaks poolpõõsaks. Ka nõmm-liivatee lehed elavad üle talve, kauem siiski mitte. Nõmm-liivatee rahvapärased nimetused lähtuvad esiteks kasvukohast: liivakad, meretee, nõmmehain jne. Teise rühma moodustavad ravitoimingutega seotud taimenimed nagu jooksvarohud, nõrgatee, rabanduse rohi, rägarohud jne. Et nõmm-liivateed kasutati ka maagilistel eesmärkidel, siis kutsutakse teda ka kaetisrohuks, kurjasilmarohuks, jumalaema rohuks, suitsetamisrohuks jt. Neljanda kogumi moodustavad rahvapärandis taime välimust peegeldavad nimetused nagu roosipuna, põllupuna, viinapuna, mesilaselill jne. Kõige vähem on rahvasuus aga neid nimetusi, millel on seos õitsemise algusajaga nagu jaanipuna, jaanilill.
Õied sarikjas õisikus. Sgk Sootaimed mõõduka ja külma piirkonnaga aladel. Õied tähk- või rabakalised kobarõisikutes. Koguvili. Meil tavaline soo-õisluht, rabakas (kasvab rabahälvestes). 36. SELTS LIILIALAADSED: MUUTUNUD SÜSTEMAATIKA: http://taxonomicon.taxonomy.nl/TaxonName.aspx (otsingusse: Liliaceae), http://tolweb.org/Monocotyledons/20668 , http://www.ut.ee/taimenimed/taimenimed.cgi? query=liliaceae&lang=ld * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised. * Liike umbes 3500-4000. * Kõige sagedasemini rohttaimed, troopikas ka puid. * Valdav enamik liilialaadseid on väikesed kaar- või rööproodsete lehtedega (sibulate, mugulate või risoomidega) püsikud. Lilialaadsete leviku raskuspunkt langeb subtroopiliste, eriti kuiva suvega aladele. Jämedalt jaotatakse selts viieks suuremaks sgk, uuemates süsteemides on sgk arvu suurendatud.
annaabi.ee 
