Rokokoo Tekkis Prantsusmaa õukonnas 18. Saj 20-ndatel aastatel ja kestis 50 aastat ning levis mõningal määral ka teistesse riikidesse. Oli eelkõige sisearhitektuuris, kus loobuti välisarhitektuuri elementide (sambad) kasutamisest kuna need tundusid raskepärased.Seinad kaeti peeglite ja pannoodega, mida ümbritsesid taimemotiividest raamid ja tihti olid need värvitud kuldseks. Kasutusele tulid orvand- sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. SKULPTUUR Skulptuurid on pehmed ümara vormiga ja mõõtutelt väikesed. Valmistamiseks kasutati portselani. Kujud olid värvilised. Kujutati skulptuuris putosi (paljas paks poiss) ja amoreti (tiibadega puto). Kujutati ka lambureid (lamburiteks rõivastatud aadlikud) MAALIKUNST Armastati heledaid pastellseid toone
3) Kaarli kirik on neoromaani stiilis kirik Tallinnas. Arhitektid on Otto Pius Hippius ja Rudolf von Bernhard (laekonstruktsioonid).Kirik pühitseti sisse 1870. aastal.Kirikus asub eesti esimene monumentaalmaal Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete..., mille autoriks on Johann Köler. 4) Juugend saab alguse Inglismaalt 20sajandi alguses, levib mandrile.Saksamaal ilmus ajakiri " Jugend", mis seda tutvustas.Teine nimi oli art nouvean.Hakat ieeskuju võtma taimemotiividest, algul oli tarbekunst,läks ka arhidektuuri ning hoonete kaunistusse.Jõudis ka Eestisse. 5) Seestpoolt väljapoole printsiip on , et hoone väliskuju sõltub sisemusest.Pikad aknad,trepikojad. 6) Juugendstiilis ehitised Eestis : Saarineni maja, Piiumetsa mõis, Illuste mõis, Roodi mõis, Halinga mõis, Vana-Prangli. 7) 1920. aastal asutasid lavastaja Paul Sepa eradraamastuudio esimese lennu lõpetajad Draamastuudio teatri, mis 1937. aastal hakkas kandma nime Eesti Draamateater
(vastandub sellega klassitsistlikule ja realistlikule kuivusele) 6 Calais` kodanikud (1884-86) Calais` linna kodanikud annavad linna võtmeid üle vallutajatele. 7 Mõtleja (1879-1900) pronks 8 Põrguväravad (1886-1917) natuke juugendlik reljeefikompositsioon 9 Juugendi olemus. Riik. Miks tekkis? On inspireeritud 19. saj. II poolel Euroopa kunstiturgu vallutanud Jaapani puugravüüridest ja keskaegst Ornamentikast, taimemotiividest. Dekoratiivset külge rõhutav kunstivool. Spetsiifiline ornamentika. Domineerib dekoratiivsus, looduse jäljendamine teisejärguline. Tärkas Suurbritannias. Esialgu peamiselt arhitektuuris ja tarbekunstis. Tööstuslik tootmine oli hakanud välja tõrjuma esemete käsitsi valmistamist. Hakkab levima Euroopas 1890-tel, levib ka Ameerikasse. Eri maades eri nimed: Inglismaal art nouveau, modern style
kunsti eeskujul. Keha ei tohtinud näidata. Arhitektuur Pöörati suuremat tähelepanu kiriku sisemusele kui välimusele. Bütsantsis armastati kasutada kupleid. Võeti kasutusele viklid, kolmnurkad, mis moodustasid neljast nurgast ülespoole tõustes ja siis omavahel ühinedes ringi. Sellele oli väga kindel kuplit toetada. Skulptuur Plastika ei olnud Bütsantsis populaarne. Skulptorid leidsid rakendust reljeefkunstis. Bütsantsi kapiteelide dekoor koosnes stiliseeritud taimemotiividest. Bütsantsis pandi kapiteele kaks tükki pealistikku. Maalikunst Kõige silmapaistvamad teosed loodi kiriku jaoks. Tehniliselt valitses mosaiik. Sagenes ka freskotehnika kasutamine. Freskode erksavärvilisi figuure ümbritses kuldne taust, mis tegi ruumi pidulikuks ja sümboliseeris rikkust. Figuuride paigutus seintel allus eeskirjadele. Figuuride käsitluslaad on monumentaalne: seisavad otsevaates, endassesulgunult, keha peidetud jäikadesse riietesse, näod tõsised
kergemaks ja elegantsemaks. Võte levis kogu Eur. · Pikapeale kujunes kiriku põhitüübiks tsentraalehitis. Hoone, mille põhiplaani äärmised punktid asuvad keskp. Võrdsel kaugusel. · San Vitale kirik. Kuulus. On eriti mõjuv seestpoolt. Mosaiigid on büts. Maalikunsti parimad näited. Skulptuur · Plastike plnud populaarne · Reljeefikunsti kasutati sambakapiteelide kaunistamiseks, tarbekunstis jms. · Kapiteelide dekoor koosnes rangelt stiliseeritud taimemotiividest. Uus on see, et 2 tk pandi pealistikku. Maalikunst · Usu tenistuses, silmapaistvamad teosed loodi kirikute jaoks. · Tehnikatest valitses mosaiik. (sulatatud klaasisegu) · II at sagenes freskotehnika kasut. Erksavärvilisi figuure ymbritses kuldne taust.(rikkus, ruum pidulikuks) · Üksikfiguur ja selle paigutus kiriku seinl allus eeskirjadele. Küige kürgemal asetses Kristus, allpool paiknes Neitsi Maarja jne. · Kindlaks oli määratud nende poos, asukoht, riietuse värv
USA-s hoogustunud ehituse tööstusliku suuna vastu. Vastandiks sellele nn eklektikale püüti luua uut omapärast stiili. Eesti keeles tarvitatav "juugendstiil" tuleneb saksa ajakirja "Jugend" ("Noorus") nimest, kus seda stiili tutvustati ja soovitati. Mujal maailmas kasutatakse rohkem nimetust "art nouveau". [12] Juugendstiil jaguneb maaliliseks ja geomeetriliseks. Iseloomustab tunduvalt vabam kompositsioon, eeskuju võeti tihti väänlevatest ja lopsakatest taimemotiividest. Suurt tähelepanu pööratakse ruumide ja ruumigruppide omavahelisele seosele, nende mugavusele ja valgustusele. Hoone nagu pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga osadest. Uudisena hakatakse kasutama ehituses looduslikke ehitusmaterjale rohkem kui varem. Algstaadiumis asendab juugend kõik seni arhitektuuris tuntud seaduspärasused väljamõeldud vormide ja dekooriga rõhutades uudseid dekoratiivseid motiive ja ornamente. [15] 1.6 Jäneda mõis
annaabi.ee 
