Teine põlvkond sääriksääski ilmub välja äärmiselt rohkearvulisena hilissuvel. Mõni päev pärast paaritumist muneb emane munad ning tsükkel hakkab jälle otsast peale, sel korral kestab see aga palju kauem. Vaglad kooruvad sügisel ja kogu talve veedavad nad maa all aktiivselt toitu otsides. Talvituvad vaglad nukkuvad kevadel ning neist saabki paljunemishooaja esimene põlvkond. TOITUMINE Munast kooruval vaglal on palju suurem isu kui ta ise ongi. Ta toitub kõdunevast taimematerjalist, mõned söövad ka elavate taimede juuri. Osad liigid elavad veekogude põhjamudas, tihemini siiski maismaal, mullakihti uuristades. Kahjulike sääriksääskede hulka kuulub soosääriksääsk, kelle vastne armastab süüa kultuurtaimede, näiteks nisu ja rukki juuri, tekitades sellega suurt kahju põllupidajatele. Öösiti tulevad vaglad maapinnale ning järavad ka taimede võrseid. Samuti võivad nad neid vihmaussi kombel maa alla vedada. Kui kokku koguneb
erinevaid eeterlikke õlisid. Sünteetilised lõhnaained Parfüümilooja käsutuses on 500 kuni 600 taimelõhna, mis ei ole aga võrreldav tohutu hulga sünteetiliste lõhnadega. Nende arv võib ulatuda mitme tuhandeni . Tänapäeval moodustavad parfüümi koostisainetest suurema osa just keemilised ühendid, mis üksnes ei anna lõhna, vaid parandavad ka teisi lõhnu , muutes need kauakestvamaks või omavahel sobivamaks. 19. sajandi lõpus hakati valmistama alkoholist ja taimematerjalist aldehüüde. Esmakordselt kasutas kasutas aldhüüde Ernest Beaux , luues Chanele No 5. Aldehüüdidel on erinevaid kasutusvõimalusi . Aniisaldehüüd annab näiteks viirpuulõhna, detsüülaldehüüd aga kannikeselõhna. Samuti võivad aldehüüdid anda lõhnale erilised omadused, uudse lopsakuse ja tugevuse. Neid tuleb kasutada üliväikestes kogustes. Loomsed koostisained Kaasaegsed parfüümid ei sisalda enam haruldasi loomseid koostisaineid. Sellised koostisained
ajal Alpidesse lebama/magama. Avastati 1991. aastal. Oli soe suvi, Alpides sulas jääd rohkem ära. 19. septembril, kui oli jääga kaetud ala kõige väiksem, siis sakslastest abieluapaar mägedes ronides leidsid pooleldi välja sulanud laiba. Juurest leiti kirves, mille põhjal sai enam-vähem öelda, mis ajast pärineb. Konrad Spindler (1939-2005) Ötzi uurimisgrupi juht. Ötži pandi nimeks leiule kohanime järgi. Ötzi rõivad ja varustus. 7 riietust. Valmistatud 17 eritüüpi puidu- või taimematerjalist. Rõivaste ja tööriistade juures oli kasutatud 8 erineva looma nahku ja luid + tulekivist esemed ja vaskkirves, mis Ötzi juurest leiti. Vaskkirves (rekonstruktsioon) ja tulekivist nuga puust käepidemega. Sellel ajal pidi vaskkirves olema küllaltki kallis (3200 eKr), tollel ajal olid neid küllaltki vähe. Ötzi juustest leiti ka jäänuseid, mis sisaldasid metalli. Osa uurijaid pakkus välja, et Ötzi oli vasemaagiotsija. Kas nooleots põhjustas Ötzi surma? (nooleots oli
kontaktid rahvuste vahel PRONKSIAEGSEiD LEIDE 1. Vasekiviaegne mees Alpidest Ötzi (3500-3200 eKr), kelle leidsid 19.09.1991 Saksa turistid. Samamoodi oli tulnud välja 1934. aastal kaduma läinud alpinist. Austria-Itaalia piiril tekkis vaidlus politsei vahel, Austraalias kuulis seda uudist K. Spindler, kes hakkas Ötzi uurimisgrupi juhiks (147 teadlast) - ,,Mees jääs", kelle juurest leiti 70 erinevat varustuse osa: 7 erinevat rõivastuselementi; 17 erinevast puu- või taimematerjalist; 8 erinevat looma naha- ja luu jäänust (näiteks nahkpüksid, vöö, nahklapats). Surma põhjuseks on nooleots südame lähedal 2. Nebra pronksketas (taevakujutis) kullast kaunistusega 32 cm läbimõõduga ketas (1600 eKr), mis leiti 1991. aastal. See üritati Saksamaal ja Sveitsis maha müüa. Omaaegne tähistaevakujutis, mille abil üritati määratleda pööripäeva - Nebra kandis elati selle järgi (millal künda, millal külvata). Eseme pronks pärit Ida-Alpidest, kuld Karpaatiast 3
annaabi.ee 
