Õpilase nimi:.......................... Kuupäev: ............................... UURIMUSLIKU TÖÖ JUHEND 8. KLASSI BIOLOOGIA Töö eesmärk on võrrelda taimemahlade elektrijuhtivust Taimerakud sisaldavad mitmesuguseid soolasid, happeid jm ühendeid. Vastavate ainete vesilahust on palju raku vakuoolides, kuid loomulikult ka teistes raku osades. Tsütoplasma ongi ainete vesilahus. Taimede viljadest eraldatud mahlad on teatavasti erisuguse magususe ja hapususega, mis tuleneb mitmesuguste orgaaniliste hapete ja süsivesikute sisaldusest. Rakumahla kontsentratsioonist oleneb tema võime omastada väliskeskkonnast toitelahuseid
nende saadustel oluline koht Arvatakse, et maailmas kasvab kokku 75...80 tuhat söögiks kõlblikku taimeliiki Inimesed tarvitavad neist toiduks vaid umbes 7000 liiki. Üldjuhul toitutakse kultuurtaimedest ja nende saadustest, kuid süüakse ka mitmeid looduslikult kasvavaid taimi. Mürktaimed Mürgistuse võib saada taimede mürgiste osade söömisel, aga ka taimemahlade sattumisel nahale või silma Mürktaimi tuntakse maailmas umbes 10000 liiki Kaitsealused taimed Eestis tunnistati haruldaste taimeliikide (kokku 11 liiki) kaitse vajalikkust juba 1920. aastal 15 aastat hiljem kehtestati Eestis esimene looduskaitseseadus, mille
Alkohol minu elus Inimesed on tarvitanud alkohoolseid jooke juba ammustest aegadest. Esimesi õllekanne on leitud juba enne Kristuse sündi. Arvatakse ka, õlle läbi leiutati ka leib. Esimesed märkmed õlle ja veini valmistamisest on 3000 a. eKr Egiptuses ja Asüürias. 15. saj. oli alkohol kasutusel arstirohuna. Siis destilleeriti alkohole kloostrites. Alkohole saadi siis enamasti mono- või oligosahhariide sisaldavate taimemahlade anaeroobsest kääritamisest, mille tulemusena tekkis etüülalkohol. Kui inimene joob alkoholi, satub see seedimisse ja sealt edasi verre. Enamus alkoholist lõhustub ja väljub maksa kaudu. Vaid väga väike protsent lahkub kehast uriini ja higiga. Sealt tuleneb ka esimene probleem – alkohol on keha jaoks mürk ja seetõttu kahjustab see tugevalt maksa (näiteks maksatsirroos ja maksapõletik). Rasedad ja noored ei tohiks üldse alkoholi tarbida, kuna alkohol
Teiste mitte verd imevate putukate emasloomad peavad mitmeid päevi näiteks nektarit või taimelehti sööma, et munade arenguks vajalik kogus toitaineid koguda. Sääsk saab kogu vajaliku portsu kätte umbes 10 minutit kestva, kuid imejale võrdlemisi ohtliku imemispingutusega. Pisteaparaat moodustub ülahuulest, alahuule sees asuvatest ala- ja ülalõugadest, mis on muutunud pisteharjasteks. Isastel on pisteharjased taandarenenud ning pisteaparaati kasutatakse vaid vee ning taimemahlade tarbimiseks. Pärast torget naha sisse hakkab sääsk eritama hüübimist takistavaid aineid - antikoagulante - sisaldavat sülge, mis soodustab muuhulgas ka taimede mahlavoolu. Mille järgi sääsed oma ohvri leiavad? Sääsed orienteeruvad saagi leidmisel põhiliselt süsihappegaasi lõhna järgi. Nad suudavad juba mõnekümne meetri kauguselt õhus ära tunda püsisoojaste loomade poolt välja hingatud süsihappegaasi jälgi ning selle kaudu lennata ohvrini.
väga väikestes kogustes võivad põhjustada inimorganismi mürgistusi. See võib väljenduda närvisüsteemi, vereringe ja seedekulgla kahjustustes või allergia tekkes. Mürgiste ainete kogus erinevates taimeliikides on erinev. Enamasti ei ole see ka sama taime erinevates organites ühesugune. Taimede mürgisus sõltub tihti veel taime arengujärgust ja kasvukohast. Mürgistuse võib saada taimede mürgiste osade söömisel, aga ka taimemahlade sattumisel nahale või silma. Kerge mürgistuse tunnusteks on üldine nõrkus, peavalu ja -pööritus, oksendamine ning krambid. Tugev mürgistus võib arstiabi puudumise korral lõppeda surmaga. Esmaabi andmisel tuleb kannatanu soojalt katta, tähtis on rahu säilitamine. Õnnetusest peab viivitamatult teatama kiirabisse. Kui mürgistus on tekkinud mürktaime söömisest, on kannatanule vaja anda juua sooja vett ja kutsuda esile oksendamine. Hingamishäirete puhul tuleb
kitsaid, servades pikkade karvadega tiibu. Toituvad taimedel, söövad taimedel ja puukoorel kasvavaid seeni, õietolmu ja teiste putukate mune. Sigivad kiiresti, aastas võib olla 12-15 mõlemasugulist või partenogeneetilist põlvkonda. Tuntum esindaja nende hulgas on tubakaripslane Thrips tabaci. Liikide arv: 5000, Eestis 38 (150?) Kirjandus: - Selts: Nokalised Hemiptera Alamselts: Sarnastiivalised Homoptera Väikesed (5- 6mm) ja mitmesuguse välimusega taimemahlasid imevad putukad. Taimemahlade imemiseks on neil arenenud 4-lüliline nokk, mille kaudu juhitakse välja sageli kehast pikemad pisteharjased. Sooles esineb paljudel liikidel filter. Filter on soole osa, mille kaudu juhitakse vesi ja süsivesikud otse tagasoolde, nii et need ei läbi kesksoolt. Sarnastiivalistel on kaks paari kilejaid tiibu. Alamselts jaotatakse viieks rühmaks. Liikide arv: 40 000, Eestis 700 I Rühm: Tsikaadilised (tirdid) Cicadinea
annaabi.ee 
