EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Leana Lõhmus LUIII Karjatamise mõju taimekooslusele (luhad, rannaniidud, aruniidud) Referaat aines ,,Pärandkooslused" Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.Karjatamise ajaloost Eestis.............................
Krüptofüüdid – pungad paiknevad maa sees (sibulad, mugulad, risoomid), maapealsed osad ebasoodsaks aastaajaks hävivad. Alajaotustena eristatakse: Geofüüdid – pungad paiknevad säilitusorganeis või mullas. Helofüüdid – pungad vees, kuid reproduktiivorganid arenevad veest kõrgemal Hüdrofüüdid – pungad vees, ka reproduktiivorganid paiknevad vees või veepinnal Terofüüdid – elavad ebasoodsa perioodi üle seemnetena. Herbivooria mõju taimekooslusele ja taimede kaitsevõimalused herbivooride vastu. Taimedel on väga erinevaid kompensatsioonimehhanisme: Varjutatud lehtede eemaldamine võib parandada tasakaalu terve taime fotosünteesi ja hingamise suhtes. Paljud taimed kompenseerivad ärasöömist, kasutades ressursse, mis on salvestatud erinevatesse kudedesse ja organitesse. Fotosünteesi suurenemine taime elusa lehe pindalaühiku kohta.
keskkonda, et seda taastada. Näide: fassilitatsioon läbi häiringu vähendamise- veekogu-äärsed Spartina vööd redutseerivad lainekiirust ligi 50%, stabiliseerides seeläbi kliburanna substraati. Kaudse fassilitatsiooni mehhanismid: biootilise keskkonna muutus (kaitse herbivooride vastu, tolmeldaja visiitide muutus, mulla mikrofloora muutus, konkurentide kõrvaldamine). 20. Fasilitatsiooni varieeruvus piki keskkonnagradiente ja mõju taimekooslusele. 21. Taimedevaheliste suhete lõpp-efekt (net-effect) ja selle varieeruvus (ajas, ruumis, taimede eluea jooksul). 22. Herbivooria ja selle tüübid, taimede strateegiad herbivooria mõju vähendamiseks. Püsiv vs esilekutustav kaitse. Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise isendi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Herbivoorideks võivad olla taimed (parasiitsed), imetajad (jäneselised,
Keskkonnatingimuste muutused, mis tulenevad saasteainete depositsioonist viimase poole sajandi jooksul omavad kahtlemata mõju ka rabakooslustele. Niisugustes muutuvates tingimustes on kasvukohatingimuste stabiilsus muutunud küsitavaks (Pärn 2008: 41). Seda on näidanud ka senised uuringud, et pärast üsna stabiilset juurdekasvu aastatel 1930-1960 on aastane juurdekasv põlevkivi mõjualas suurenenud umbes kaks korda. Dramaatilist mõju lendtuha sadestumisest kogu raba taimekooslusele (nagu näiteks paljude rabale mitte iseloomulike liikide invasioon, puude kiire kasv, raba maastiku ja mändide välimuse muutumine) on mainitud juba 1970 aastal, Kirde-Eestis (Kaasik et al 2008: 76). Elektrijaamade ümbruses olevate rabade puistu on peale kasvukiirendust tihenenud lausa metsaks, puhaste rabade männik on säilitanud enam- vähem endisaegse tihedusega (Kaasik, Ploompuu 2005). Kiire kasv kestis umbes kaks
Vigala 95 1580 0,67 14 Põltsamaa 135 1310 0,53 13 Pedja 122 2710 0,55 11 Võhandu 162 1420 0,60 10 --- 82 ((Joonis: Jõgede pikiprofiile erinevatest piirkondadest: Jägala juga, Pärnu jõgi, Piusa jõgi.)) ((Joonis: Järve kinnikasvamine. Igale taimekooslusele vastab eri tüpi järvemuda või turba kujunemine. Joonisel on näha madalaim ja kõrgeim veetase. Taimed joonisel: järve põhjas mändvetikad, penikeeled, ujulehtedega veetaimed, roostik, suurtarnad, sanglepad.)) Kui Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavatel jõgedel on suurem lang ülemjooksul, siis Põhja-Eesti jõgedel on suurem lang alamjooksul, põhjuseks paekalda ületamine. Seetõttu esinevad seal ka maalilised kärestikud ja joad
annaabi.ee 
