Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.7 2017/2018 Puidu katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Määrata erinevates keskkondades puidutükkide omadusi 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Puit kuusk. Töötlemata väljalõige puitunud taimekoest. 3. Kasutatud töövahendid Kaal puidutükkide masside leidmiseks Nihik katsekehade mõõtmiseks Hüdrauliline press katsekehade survetugevuse mõõtmiseks 4. Katsemetoodikad 4.1.Veesisalduse määramine Niiske proovikeha kaalutakse (m1) ning asetatakse kuivatuskappi, kus seda kuivatatakse püsiva massini (m) temperatuuril 105 kraadi. Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse Valem 4.1.1 abil.
päikese energia: ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel. · Kuidas hinnata ökoloogilist efektiivsust Igal troofilisel tasemel on erinev energia hulk. Koguenergia hulk troofilisel tasemel väheneb püramiidi tipu suunas. energia kulub organismide elutegevuseks ja hajub soojusena keskkonda. Erinevad koed sisaldavad erineva hulga energiat. 1 g taimekoest võib saada umbes 20 % vähem energiat kui 1 g loomakudedest. Energia kasutegur ehk ökoloogiline efektiivsus on igal tasemel erinev, aga keskmiselt on see umbes 10 %. See tähendab, et iga järgnev tase säilitab oma toiduenergiast umbes 10 %. Ökoloogiline efektiivsus näitab energia kogust, mis kandub ühelt troofiliselt tasemelt teisele. · Toiduahelad ja energiaülekanne Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol
roosat, violetset või punast tooni. Vähem tähtis pole ka õite lõhn, meelitamaks ligi neid tolmeldavaid putukaid. Õite lõhna põhjustavad nende poolt eritatavad eeterlikud õlid, midatuntakse ligikaudu 500 sorti. Viljumine on taime oluline elujärk. Seemnete abil taimed paljunevad ja levivad eetele kasvukohtadele. Viljade ja seemnete suurus ning kuju on väga erinevad, samuti ka seemnete ja viljade valmimisaeg. Seeme koosneb kolmest põhilisestosast: eost, taimekoest ja seemnekestast. Seemnekesta ülesanne kaitsta idu ja toitekudede varuaineid ebasoodsate tingimuste ja mehhaaniliste vigastuste eest. Seemekesta võib ümbritseda erineva tekkeviisiga lihakas eredavärviline seemnerüü (jugapuu, kikkapuu), kutsudes linde seemneid sööma ja selliselt neid levitama. Toitainete varu seemnes teeb idaneva taime mõneks ajaks sõltumatuks väliskekkonnast. 3.2. Puittaimede talitlus (füsioloogia) 3.2.1. Fotosüntees
fotosüntees, mille põhiprodukt on tärklis, eraldub hapnik. Vabanev hapnik eraldub atmosfääri, mida kasutatakse hingamiseks. FS kasutatakse väike osa lehtedele langenud energiast, suurem osa energiast neeldub ja kasutatakse transpiratsioonil. Selle tulemusena toimub taimes pidev veevool, 1 kg kuivaine moodustamiseks kulunud veekogus kilogrammides on transpiratsioonikoefitsent. Paljunemisviisid: Suguta paljunemine uus organism areneb välja emaorganismi rakust või taimekoest või mõnest muust taime osast Vegetatiivne paljunemine juure, varre, lehe või nende osade abil. Tavaliselt 1 või 2- aastased taimed vegetatiivselt ei paljune. Suguline paljunemine uus organism tekib kahe suguraku liitumise tulemusena Õis Tähtsamad osad: emakad ja tolmukad, kus arenevad emas- ja isasgameedid. Tavaliselt on need ümbritsetud õiekattega. Välised õiekattelehed e tupplehed on harilikult rohelised ja moodustavad tupe. Sisemised kattelehed on eredavärvilised.
levimiseks või on pigem tegemist taime aktiivse valikuga. Igal juhul fakultatiivsed endofüüdid kasutavad taime ,,pakutud" toitaineid energiaallikaks. Tõenäoliselt on ka fakultatiivsed endofüüdid taimedele kasulikud, sest vastasel juhul taimede kohasus langeks, kuna endofüüdid oleks taimele energeetiliseks koormaks. 16.3. Endosfääri koloniseerimine Edukas taimekudede koloniseerimine sõltub mitmest faktorist: taime ja bakteri genotüübist, taimekoest, abiootilistest ja biootilistest teguritest. Paljud endofüütsed bakterid pärinevad taimerisosfäärist ning on juurte välispinna koloniseerijad. Taimed võivad kuni 30% assimileeritud süsinikust eritada juurte kaudu mulda. Juurte eritistel on kaks funktsiooni metallide omastamine mullast 141 ning bakterite meelitamine taimede lähedusse. Juurte tippudest eritab taim kõige
annaabi.ee 
