vigastuste tagajärjel Laiksused Kahjustunud taimeosadel laigud: · Kudede suremine nekroosilaigud · Klorofülli vähenemine kloroosilaigud Võivad olla piiritletud servadega laigud nt. kartuli lehemädanik Hajuvate servadega laigud nt. odra-pruunlaiksus 1 Padjandid e. pustulid · Taime pinnal tekivad padjanditaolised kõrgendikud sealt väljuvad taimekoe rebenemisel parasiitseente eosed (teraviljade roostehaigused) Kirmed · Taimeosad, eriti lehed, kattuvad valkja või hallika kirmega tavalised sellised seenhaigused: jahukasted, ebajahukasted) Eritised · Haigestunud või vigastatud taimede pinnale erituvad vedeliku tilgakesed. Selliseks eritiseks on luuviljaliste mädaniku tagajärjel erituv kummivoolus e. gummoos Deformatsioon ja uusmoodustised
8. Mõlemad suuruselt sarnased. 9. Mõlemad paljunevad jagunemise teel. Erinevused: Mitokondrid Kloroplastid 1. Esinevad kõikides aeroobsetes 1. Esinevad vaid fotosünteesivates päristuumsetes rakkudes taimerakkudes. 2. Neis toimub raku hingamine. Eraldub 2. Neis toimub fotosüntees. energia (ATP). Vajab energiat. 3. Mitokondrite hulka mõjutab: hapnik, 3. Hulka mõjutab: taimekoe tüüp raku suurus, bioloogiline aktiivsus. (sammaskoes rohkem kui kobekoes), valgustatus, raku suurus. 4. Arv rakus: ~mõnisada 4. mõnikümmend Plastiidid taimerakus: Plastiidide erivormid. Proplastiidid väikesed eristumata plastiidid, mille lõplik kujunemine määratakse: a) raku geenide poolt b) koetüübi poolt
Rakku ümbritsev vedelik on alati hüpotoonilisem kui raku sisekeskkond. Seetõttu tekib taimerakus hüdrostaatiline rõhk, mida nimetatakse turgoriks. See on taimedele eluliselt tähtis, kuna turgor on peamine liikumapanev jõud raku kasvamisel ning ta annab taime koele suure osa mehaanilisest tugevusest. Taimeraku diferentseerumine ei pruugi olla taimeraku arengu lõppjärk. Teatud tingimustel võib taimerakk alustada uut arenguteed, võib toimuda ümberdiferentseerumine. Taimekoe vigastamisel tekib vähediferentseerunud rakkude mass, nn. kallus. Kalluse rakud aga võivad uuesti rediferentseeruda ja moodustada teisi raku tüüpe. Teatud juhtudel dediferentseerunud kalluse rakud võivad moodustada uue tipumeristeemi, mis võib aluse panna terviklikule uuele taimele. Diferentseerunud loomarakust pole võimalik mitte mingil tingimusel regenereerida uut terviklikku organismi, taimeraku puhul on see aga võimalik. 31. Valik rakubioloogia meetoditest
Rakku ümbritsev vedelik on alati hüpotoonilisem kui raku sisekeskkond. Seetõttu tekib taimerakus hüdrostaatiline rõhk, mida nimetatakse turgoriks. See on taimedele eluliselt tähtis, kuna turgor on peamine liikumapanev jõud raku kasvamisel ning ta annab taime koele suure osa mehaanilisest tugevusest. Taimeraku diferentseerumine ei pruugi olla taimeraku arengu lõppjärk. Teatud tingimustel võib taimerakk alustada uut arenguteed, võib toimuda ümberdiferentseerumine. Taimekoe vigastamisel tekib vähediferentseerunud rakkude mass, nn. kallus. Kalluse rakud aga võivad uuesti rediferentseeruda ja moodustada teisi raku tüüpe. Teatud juhtudel dediferentseerunud kalluse rakud võivad moodustada uue tipumeristeemi, mis võib aluse panna terviklikule uuele taimele. Diferentseerunud loomarakust pole võimalik mitte mingil tingimusel regenereerida uut terviklikku organismi, taimeraku puhul on see aga võimalik. 31. Valik rakubioloogia meetoditest
Eestis on paljudel taimedel kõikjal levinud juuremädanikke tekitavad juureingerjad perekonnast Pratylenchus. Rühma kuulub kümneid raskesti eristatavaid liike pikkusega alla 0,5 mm. Kirjanduse andmetel (Decker, 1969; Loof, 1978; Evans et al., 1993) võib neist kaheksa liiki parasiteerida teraviljadel, osa küll ainult soojema kliimaga maades. Kõik niiduingerjad tungivad juurtesse ja neis liikudes jätavad nad enesest järele kahjustatud taimekoe, milles tekivad pruunid või mustjad laigud. Pratülenhoosi üldiseks tunnuseks on mullaväsimus. Taimed kiduvad ja võivad värvuselt olla tervetest heledamad, saak aga langeb tunduvalt. (234 EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIA ) 8 Limused Limuste(mollusca) seas on esmapilgul üsna erineva välimusega loomarühmad. Eestis elavad neist karbid ja teod
annaabi.ee 
