lauvärv. Kuid lapsed riideid ei kandnudki. Rõivad õmmeldi tavaliselt linasest. Mõnikord kooti kaunistuseks kangasse valgeid niite. Et riidesse jääksid ilusad voldid, neid tärgeldati. Orjad või teenijad tõid võõrastest maadest kohalikule rahvale kaasa ka oma mustreid Kehakate sellel ajal näitas inimese ühiskondlikku positsiooni. Vaaraode riided teht kullaga läbi kootust linasest. Lihtkodaniku kehakate valmistati tugevamast materjalist, nahast või taimekiust, näiteks pilliroost. Suurnikele õmmeldi riided hoopis lõuendist. Preestrid kandsid teatud tseremooniate puhul lepardinahka. Riided olid nii kerged ja lihtsad kuuma kliima tõttu. Egiptlaste välimuse eest hoolitsemine ei piirdunud ainult riietumisega või kosmeetikaga. Ka seongud olid Vana-Egiptuses väga tähtsad. Lastel pügati tavaliselt pea paljaks või lõigati lühikeseks va ühte juuksesalku, mis kammiti vasakule poole pead ning hiljem tehti sinna s-kujuline lokk
Enamus inimesi kandis jämeda- toimelisemast kangast riideid, kuid väga elegantsed olid noortest linataimedest kootud õhukesed kangad. Et riietesse jääksid kaunid voldid, neid tärgeldati. Mõnikord aga kooti kangasse kaunistuseks valgeid niite. (Vana- Egiptus lk.40) Kehakatte kangas paljastas isiku ühiskondlikku positsiooni. Näiteks vaaraode riie tehti kullaga läbi kootust linasest. Lihtkodaniku kehakate valmistati kargemast materjalist, nahast või taimekiust, näiteks pilliroost. Suurnikele õmmeldi riided lõuendist. Preestrid kandsid teatud tseremooniate puhul leopardinahka. Riided pidid olema kuuma kliima tõttu avarad, kerged ja lihtsakoelised. Meeste ja naiste riietumises suuri erinevusi polnud. Meeste riided lubasid liikuda vabamalt. Alumistest klassidest pärit olevad mehed kandsid põlvepikkuseid valgeid puusariiet, skentit. Ülakeha oli neil paljas, vahel kanti ka käisteta särki. Naiste riie oli
Kõigil pukserkaartel peavad olema kirjad ,, Hoidu puksiiri eest". Puksertrossi äraandmisel seadeldis peab alati töötama tõrgeteta. Puksertross antakse harilikult juhtotsaga ja poordis, kus seda kinnitatakse, üldse puksiir rajoonis kõrvalistel isikutel viibimine keelatud. Töödel kasutame kindlasti ka kaitsekiivreid, kindaid ja spetsriideid. Puksertrossi kinnitamine pollari külge ouga on keelatud. Peab kinnitama ,,kaheksaga" ja ülevalt kinnitama taimekiust otsaga. Puksiiridel peavad olema ahtris ja vööris pehmed vendrid. Pukseeritavalt laevalt käiguga on keelatud puksiirtrossi järgi anda. On keelatud jätta pukserhaak tööta olekus ilma kinnitamata. Merel pukseerimine, pukserliini arvutus ja praktika (kui on juhus olnud). Merepukseerimine kuulub merepraktika erijuhtude hulka. See ettevõtmine on seotud keerulise manööverdamisega kõige erinevamate asjaolude ja tingimuste võimalikkuse korral.
Sageli paiknevad hauad otse asula territooriumil. Samal ajal algas ka marginaalne (tähenduses äärmine, mitte peamine) põllumajandus. Seda teatakse selle järgi, et on leitud nisu- ja odra õietolmuterasid rabapinnasest koos dateeritavate ehete, relvade, tööriistade ja muu sellisega. Kuna kumbagi taime Eestis looduslikult ei kasva, on need järelikult sisse toodud. Põlluharimine kui selline polnud siiski veel prioriteet. 3000 eKr 1800 eKr oli nöörkeraamika aeg. Pandi taimekiust nöör mustritena värske savinõu peale ja nõud põletades nöör hävines ning tekkisidki mustrid. Lisandub karjakasvatus (kariloomade luude leidmise järgi). Koriluse, kalapüügi ja küttimise tähtsus hakkas ajapikku vähenema. Kasutati taas maahaudasid, kuid inimene maeti külili ja looteasendis (kägaras). Käed võisid olla kinni seotud. Tehti vahet ka sellel, kummale küljele maeti. Naised maeti paremale küljele toetudes, mehed vasaku küljega vastu maad
noorust. Sellist juuksestiili kandsid nii poisid kui ka tüdrukud kuni nende puberteedieani. Vanemaks saades poisid ajasid oma juuksed koguni ära. Riietumine Rõivad Muinas- Egiptuses õmmeldi tavaliselt linasest. Kehakatte kangas paljastas isiku ühiskondlikku positsiooni. Näiteks vaaraode riie tehti kullaga läbi kootust linasest. Lihtkodaniku kehakate valmistati kargemast materjalist, nahast või taimekiust, näiteks pilliroost. Suurnikele õmmeldi riided lõuendist. Preestrid kandsid teatud tseremooniate puhul leopardinahka. Riided pidid olema kuuma kliima tõttu avarad, kerged ja lihtsakoelised. Enamus inimesi kandis jämeda toimelisemast kangast riideid. Värvide kasutamine rajanes nende sümboolsele tähendusele. Nii tähendas roheline elu ja noorust, kollane oli aga kulla, igavesti elavate jumalate ihu värv. Harva esines rõivastes musta, küll aga kasutati seda parukate tegemisel
annaabi.ee 
