- Mürkkemikaalide kasutamine kahjurite tõrjeks - Radioaktiivne saastumine 7. Bioloogiline kahjustumine - Kaitse: karmid seadused - Orgaanilise aine puudulik taastootmine mullas, näiteks: - Esineb alepõllunudse tingimustes väga intensiivsel mulla kasutamisel - Ühesuguste põllukultuuride pideval kasutamisel - Kaitse: erinevate taimeliikide kasvatamine Agrokliimavöötmed Taimekasvuperioodil aktiivsete temperatuuride summa (vegetatsioooniperiood) alusel eristatakse agrokliimavöötmeid 1. Polaarkliima - Põllumajandusega tegelemine võimatu 2. Lähispolaarkliima - Põllumajandusega tegelemine väga raske - Kasvatatakse: varajane köögivili, oder, põhjapõdrakasvatus - Levik: Kanada, Põhjamaad, Venemaa põhjaosa 3. Parasvööde (jaguneb kolmeks) - Jahe parasvööde
Savimuldi on kogu haritavast maast 2,8 %, turvastunud ja turvasmuldi aga vastavalt 2,3 ja 7,7 %. Mulla aktiivveemahutavus sõltub mulla lõimisest, huumuse ja korese sisaldusest ning kuivendusseisundist. Valdade haritava maa meetrise mullaprofiili keskmine omastatava vee diapasoon varieerub 140 – 255 mm piires (joonis 4). Suhteliselt väiksem on muldade aktiivveemahutavus Põhja - Eestis ja Saaremaal, kus põllukultuuride saagikus sõltub suurel määral sademete hulgast ja jaotusest taimekasvuperioodil. Liigniiskete muldade ulatuslikust levikust tulenevalt on meetrise mullaprofiili aktiivveemahutavus suur Hiiumaal, Lääne - Eestis ja Peipsi äärsetes valdades. Nendes piirkondades on eeldused suuremad heintaimede kasvatamiseks, kuid nõudlike rühvelkultuuride saagikus jääb madalaks ja ebastabiilseks. Erakordselt suured on erinevused muldade huumusesisalduses. Kõige huumusvaesemad on mullad Põlva, Valga ja Võru maakonnas. . Põlvamaal on ligikaudu
säilitajana Kultuurrohumaad on paremad kui looduslikud, sest ise rajades võid valida seemnesegudess selliseid liike, 2) Rohumaaviljeluse areng ja perspektiivid Eestis mida loomad paremini söövad. Eesti geograafiline asend ja sellest tulenev ilmastik, nagu küllaldased sademed taimekasvuperioodil ja Rohukamara tüübi nimetuses kajastuvad liigid, mis on rohumaa koosluses ülekaalus. Rohukamar = mõõdukas temperatuur on soodsad mitmeaastaste heintaimede kasvuks. Erinevalt teistest kultuuridest on rohumaa kooslus. Rohukamar hõlmab maapealse ja maaaluse osa. rohumaadelt võimalik ühe aasta jooksul saada karjatamise või niitmise teel mitu saaki ja see on olnud Rohukamarate kestvus: a) lühiajaline 1-3 aastat stabiilne
5)ebastabiilne niiskusreziim 38. Mulla õhk- ja õhurežiim. mullaõhu moodustavad: 1)atmosfäärist mulda tunginud gaasid 2) biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid (ammoniaak ja co2 jt) õhuvahetus atmosfääri ja mullaõhu vahel on tähtis kuna sellega saavad taimejuured ja aeroobsed mikroorganismid vajalikku hapnikku ja taime maaapealsed sad süsihappegaasi. peab toimuma aktiivsel taimekasvuperioodil keskmiselt iga tunni aja tagant. sõltub: 1)mulla omadustest (õhumahutavus, läbilaskvus) 2)välistest teguritest (temperatuur, sademed, õhuroõhk, tuul) õhureziimi reguleerimise võtted: 1)agrotehnilised (mullakooriku purustamine, 2)hüdromelioratiivsed e maaparandus (kuivendamine, niisutamine) 39. Redoksrežiim mullas. redoksreziim mullas selle all mõistetakse mulla õhu vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid oksüdeeriis
annaabi.ee 
