3.2.2. Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil Väetisenormi (X) ja saagi (Y) vahelist seost on otstarbekas väljendada ruutvõrrandi abil järgmiselt: Yx= Yo+ bx- cx2, Kus Yx- saak väetisenormi (X) kasutamisel; Yo- saak väetamata põllult, b ja c- kordajad, mis leitakse katseandmete regressioonianalüüsi teel ning nende suurus sõltub kultuurist ja taimekasvatustingimustest. Kõige tõepärasema pildi väetiste efektiivsusest saame, kui väljendame seda nn. Piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu (enamsaaki) täiendava väetisühiku kohta (kg) teatud väetustasemel. Piirefektiivsust on võimalik väljendada matemaatiliselt järgmiselt: Yx'= b- 2cx Kui Yx= 0 ja seega b= 2cx, siis täiendava väetiskoguse lisamine enam saaki ei suurenda. Seda väetisnormi, mille korral saadakse agronoomiliselt maksimaalne
3.3.2. Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil Lämmastikväetiste planeerimiseks saab kasutada väetisnormi (x) ja saagi (y) vahelist seost ruutvõrrandina. Yx=Y0+bx-cx2 Yx – saak väetisnormi (x) kasutamisel Y0 – saak väetamata põllult B ja c – kordajad, mis leitakse katseandmete regressioonanalüüsi teel, nende suurus sõltub kultuurist ja taimekasvatustingimustest. Kõige tõepärasema pildi väetiste efektiivsusest saab, kui seda väljendada piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu täiendava väetisühiku kohta (kg) teatud väetustasemel. Piirefektiivsus ruutvõrrandi tuletiste abil: Yx’ = b – 2cx Kui Yx = 0 ja b = 2cx, siis täiendav väetisekogus enam saaki ei suurenda. Seda väetisnormi, mille korral saadakse agronoomiliselt maksimaalne saak nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks väetusnormiks ja selle leidmiseks tuleb lahendada
(Tabel 4. Kaaliumväetiste vajadus lihtsustatud bilansi meetodil) 3.3.2 Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil Teatavasti on otstarbekas väetisnormi (x) ja saagi (y) vahelist seost väljendada ruutvõrrandi abil järgmiselt: Yx = Yo + bx cx2 Yx saak väetisnorm (x) kasutamisel Yo saak väetamata põllul b ja c kordajad, mis leitakse katseandmete regressioonanalüüsi teel ning nende suurus sõltub kultuurist ja taimekasvatustingimustest. Kõige tõepärasema pildi väetiste efektiivsusest saame, kui väljendame seda nn. piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu (enamsaaki) täiendava väetisühiku kohta (kg) teatud väetustasemel. Piirefektiivsust on võimalik väljendada matemaatiliselt ruutvõrrandi tuletise abil : Yx' = b 2cx Kui Yx = 0 ja seega b = 2cx, siis täindava väetisekoguse lisamine enam saaki ei suurenda.
2.3.2. Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil Lämmastikväetiste planeermiseks saab kasutada väetisnormi (x) ja saagi (y) vahelist seost ruutvõrrandina. Yx=Y0+bx-cm2 Yx – saak väetisnormi x kasutamisel Y0 – saak väetamata põllult B ja c – kordajad, mis leitakse katseandmete regressioonanalüüsi teel ning nende suurus sõltub kultuurist ja taimekasvatustingimustest. Kõige tõepärasema pildi väetiste efektiivsusest saab, kui seda väljendada piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu täiendava väetisühiku kohta teatud väetustasemel. Piirefektiivsus ruutvõrrandi tuletise abil : Yx’ = b – 2cx Kui Yx = 0 ja b = 2cx, siis täindav väetisekogus enam saaki ei suurenda. Seda väetisnormi, mille korral saadakse agronoomiliselt maksimaalne saak nimetatakse agronoomiliselt
annaabi.ee 
