abil on pmst kloonimine) Meristeempaljundus-meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem ehk algkude on taimedel võrsete tippudes, pungades jm. Meristeemrakud pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma, neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Kallus-vigastuste paranemisel tekkiv haavkude.(sisaldab ka algkudet) Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite (e. taimehormoonide) toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule s.t. nad on totipotentsed(kõikvõimelised). Meristeempaljunduse skeem: 1)võsu kasvukuhikust võetakse koetükid ning pannakse esmalt kasvusöötmele (toitesegu) 2)meristeemirakkudest hakkab kasvama uus võrse. 3)mikrovõrsed viiakse seejärel juurdumissöötmele, mis stimuleerib juurte kasvu. 4)juurdumissöötmel kasvatatakse taimi seni, kuni neist on arenenud istutusvalmid istikud.
Raku ja embrüotehnoloogiad Kloonimine geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Vegetatiivselt taime paljundamine on sisuliselt kloonimine Meristeempaljundus algkoerakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Neid rakke leidub võrsete kasvukuhikutes, pungades. Ka vigastuste paranemisel tekkiv kallus on suures osas algkude. Algkoe rakud pole differentseerunud, seega sobivates tingimustes, taimehormoonide toimel, kasvab neist välja terve taim. Meristeemilõigust võib eri söötmetel kasvatada sadu kuni tuhandeid võrseid. Loomadel on sellised rakud vaid moorula rakud. Embrüosiirdamine arengu algusjärgus oleva embrüo ülekanne indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Kasutatakse põllumajandusloomadel, et selekteerida välja kõige paremate omadustega järglased, mis tagab suure ressursside kokkuhoiu ning saadakse ühelt väärtuslikult paarilt palju rohkem järglasi
1) geneetilised omadused, st. liik ja sort, 2) kasvatamistingimused, 3) koristusküpsus, 4) koristusaeg ja tehnoloogia, 5) koristusjärgne sorteerimine, puhastamine, pakkimine ja säilituskeskkond tootmisüksuse hoidlas, 6) transporditingimused, 7) säilitustingimused Säilituskadude põhjused võib jaotada sisemisteks ja välisteks. Seesmised põhjused tulenevad asjaolust, et aiasaadused on ka koristusjärgselt elus. Seesmised säilivust mõjutavad protsessid on järgmised: 1) hingamine 2) taimehormoonide tegevusega seotud muutused 3) kompositsioonilised muutused (veekadu, tärklise ja suhkrute vahekord jne). 4) füsioloogilised häired 5) morfoloogilised muutused (kuju ja struktuur) 6) üldine vananemine. Säilivust mõjutavad välised tingimused on järgmised: 1) temperatuur 2) suhteline õhuniiskus 3) valgus 4) õhu koostis 5) patogeenid 6) gravitatsioon 7) närilised jt füüsiliste vigastuste põhjustajad.
vegetatiivsete järglaste saamiseks. Taimedel on võrsete tippudes (kasvukuhikutes), pungades ja mitmel pool mujal sh. Ka lehtedes, algkude ehk meristeem. Ka vigastuste paranemisel tekkiv haavkude ehk kallus sisaldab algkudet. Meristeemi rakud pole diferentseerunud s.t. pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma. Nad on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite (e. taimehormoonide) toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule, s.t. na on totipotentsed (,,kõikevõimelised"). Just sellel taime algkoe omadusel põhineb paljunemine taimede võime kasvada pistokstest ja isegi väiksest koetükikest terviklikuks taimeks. Meristeempaljunduseks eraldatakse varre kasvukuhikust (või muust meristeemi sisakdavast organist) väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toeitesegule ehk söötmele
Muld ei pruugi olla nii hea juurutamiskeskkond - seal elutsevad seened ja bakterid võivad nakatada õrnemate taimede lõikepindu. Juurdumise alguses ei vaja pistikud-pistoksad olulisel määral mineraalseid toitaineid, kasvatades neid turba-liiva segul tuleb alles hiljem, kui juured tekkima hakkavad, väetama hakata. Pistikute ja pistokste paremaks ja kiiremaks juurutamiseks on välja töötatud mitmesuguseid füsioloogiliselt aktiivsete ainete (taimehormoonide ja nende analoogide) segusid. Erinevate taimede jaoks on erinevad preparaadid (võimalusel mingi sellise preparaadi demostreerimine). Meristeempaljundus sisaldab peale paljundamise veel taimede tervendamist viirushaigustest. Eestis on kõige rohkem tegeldud kartuli meristeempaljundusega. Seda on kasutatud ka kirsside, maasikate ja nelkide, vähem teiste taimede paljundamisel. Meristeempaljunduse korral võetakse taime kasvukuhikust meristeem ja pannakse see
Muld ei pruugi olla nii hea juurutamiskeskkond - seal elutsevad seened ja bakterid võivad nakatada õrnemate taimede lõikepindu. Juurdumise alguses ei vaja pistikud-pistoksad olulisel määral mineraalseid toitaineid, kasvatades neid turba-liiva segul tuleb alles hiljem, kui juured tekkima hakkavad, väetama hakata. Pistikute ja pistokste paremaks ja kiiremaks juurutamiseks on välja töötatud mitmesuguseid füsioloogiliselt aktiivsete ainete (taimehormoonide ja nende analoogide) segusid. Erinevate taimede jaoks on erinevad preparaadid (võimalusel mingi sellise preparaadi demostreerimine). Meristeempaljundus sisaldab peale paljundamise veel taimede tervendamist viirushaigustest. Eestis on kõige rohkem tegeldud kartuli meristeempaljundusega. Seda on kasutatud ka kirsside, maasikate ja nelkide, vähem teiste taimede paljundamisel. Meristeempaljunduse korral võetakse taime kasvukuhikust meristeem ja pannakse see
endofüütidest ei saa. Selliseid baktereid nimetatakse kommensantideks. Taimele kasulikud bakterid ehk mutualistid kaitsevad taime patogeenide ja herbivooride eest (herbivooride eest kaitsevad taimi peamiselt seened). Selleks produtseerivad bakterid mitmesuguseid abiootilisi aineid või kutsuvad taimes 142 esile indutseeritud resistentsuse. Kasulikud endofüüdid võivad taime kasvu soodustada taimehormoonide hulga reguleerimise kaudu või aidata taimedel omastada mineraale või soodustada fotosünteesi. Kolmandaks endofüütide grupiks on latentsed patogeenid. Sellised endofüüdid võivad olla taimele tavatingimustes neutraalse või kohastust vähendava toimega, kuid ekstreemtingimustes kaitsta taime. Taimede kaitse biootilise ja abiootilise stressi vastu. Mutualistlikud bakterid võivad taimedes esile kutsuda indutseeritud süsteemse reistentsuse ehk
annaabi.ee 
