Hormoonid Triin Sassiad 9/13.kl Tõstamaa Keskkool Hormoonid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes igapäevaselt hulkraksete organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist. Taimehormoonid ehk fütohormoonid ehk kasvufaktorid Feromoonid Eikosanoidhormoonid : prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid Dokosanoidid Aminohappehormoonid Peptiidhormoonid Valkhormoonid Steroidhormoonid: androgeenid, östrogeenid, gestogeenid, glükokortikoidid, mineralokortikoidid Vitamiin D hormoonvormid Retinoidhormoonid Neurohormoonid Neurotransmitterid (jne) Hormoonide ülesanne Hormoonide ülesanne on
lateraalne meristeem) rakkude jagunemise tulemusel. Kambiumi kude toodab uusi rakke mõlemale poole, sealjuures nii uusi ksüleemi, kui ka floeemi rakkusid. Teiskasv seisnebki eelkõige juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv on iseloomulik paljasseemnetaimedele ja puitunud õistaimedele, harvem rohtsetele kaheidulehelistele. d. Taimehormoonid e kasvuained on taime poolt sünteesitavad orgaanilised ühendid, mis reguleerivad taime kasvu ja arengut. Need on ühest taimeosast teise infot edastavad molekulid, algatades kasvu ja arenguga seotud füsioloogilisi protsesse. Tuntumad hormoonid: Kasvu stimuleerivad – AUKSIIN - juurte moodustumise stimuleerimine. GIBERELLIIN - soodustab seemnete idanemist ja teiskasvu.
Rakkude totipotentsus avaldub dediferenteerumises, so nähtuses, mille korral rakk läheb uuesti embrüonaalsesse faasi. Totipotentsuse unikaalsus seinseb selles, et ükskõik missugune somaatiline taimerakk võib teatud tingimustes anda alguse tervele organismile. 4. Taime regulaatorained (hormoonid). Auksiinid. Giberelliinid. Tsütokiniinid. Abtsiishape. Etüleen. Fenoolsed ühendid. Nende toime taimede arengule. Õie ja vilja areng. Auksiinid olid esimesed avastatud taimehormoonid. Neid sünteesitakse vartes ja juurtes ja nad stimuleerivad rakkude pikenemist varre ning koleoptiili sektsioonides. Auksiinid mõjutavad teisi arenguga seotud reaktsioone nagu juure initsiatsioon, soonediferentseerumine ja kaenlapungade, õite ja viljade areng. Giberelliine kasutatakse taimekasvatuses peamiselt õievarre pikendamiseks ja viljade suurendamiseks; ka idanemisvõime parandamiseks ja et stimuleerida varajast seemne väljakasvu. Giberelliine toodavad seened kui ka kõrgemad taimed
reproduktiivorganite moodustumine. Üleminek ühelt jägult teise on põhjustatud ka rakkude rohkemast diferentseerumisest, mistõttu diferentseerunud rakud hakkavad mõjutama embrüonaalses faasis olevaid rakke. Seniilne arengufaas taime loomulik areng lõpeb selle faasiga. Kasvuainete (tsütokiinid, auksiinid, giberelliinid) taseme langus põhjustab taimekasvu seisaku. Suurenevad taimekasvu pärssivad taimehormoonid (abtsiishape, fenoolsed ühendid, etüleen) ning lõpuks taim sureb. 13. Taime liigutused. Erinevad tropismid ja nastid. Tropismid enamasti kasvuliikumised. Oluline on ärritaja suund Nastid enamasti turgorliikumised. Suund pole oluline. Tropismid: 1 Fototropism ärritiks valgus. Taim kasvab valguse poole. Osad juured reageerivad negatiivselt (ärritist eemale) 2 Geotropism taime reaktsioon raskuskiirendusele. Idujuur suundub alati allapoole.
liikumisvõime ainuraksed) limaseened) Organismisisene Organismisisene 5. Organismi Hormoonid ja transport ja transport ja bioaktiivsed integreeritus närvisüstem taimehormoonid ühendid Keeruliselt 6. Toitainete Suur liigestunud Juured, lehed diferentseerunud omastamine välispind, mütseel sisepind seedekulglas
liikumisvõime ainuraksed) limaseened) Organismisisene Organismisisene 5. Organismi Hormoonid ja transport ja transport ja bioaktiivsed integreeritus närvisüstem taimehormoonid ühendid Keeruliselt 6. Toitainete Suur liigestunud Juured, lehed diferentseerunud omastamine välispind, mütseel sisepind seedekulglas
annaabi.ee 
