Järve ümbritseb okasmets, milles domineerib mänd. Valgjärve pindala on 7 ha, kõrgus merepinnast 54 m ning keskmine sügavus 6,2 m (suurim sügavus 12,5 m). Valgjärvel puudub sissevool, vett valgub sinna ainult lähimast ümbrusest. Heledaveeline Valgjärv sai tuntuks, kui Eesti kõige vähetoitelisem järv. Valgjärve vee läbipaistvus küündis suvel ligi 10 meetrini, mistõttu ka temperatuuri- ja hapnikukihistus oli vees nõrk. Veel 1950.-1960. aastail oli järves hulgaliselt taimeharuldusi nagu vesilobeeliat ja järv-lahnarohtu, ka väga harva esinevaid räni- ja ikkesvetikaid ning zooplanktereid. Viimastel aastakümnetel on Valgjärve seisund oluliselt halvenenud. Järsk vee läbipaistvuse ja ökoloogilise seisundi langus toimus 1980.-te keskel. Praeguseks on Valgjärv vaatamata uuesti alanud veetaseme tõusule väga palju muutunud. Vesilobeelia on praktiliselt kadunud, järv-lahnarohi on põhjas kaetud vetikakõntsa ja mudaga, vesisammal suurtel aladel hukkunud
Trepid, bpurskkaevud, pergolad, aed jagatud kvartaliteks ja omakorda ruutudeks, labürindid, 17 saj muudeti aeda. Selle aia veesüsteemid olid eeskujuks kuni 18.saj- ini. Samuti projekteeris P.ligori ka Vatikanis. 7. Vatikan kasutas ka teist kuulsat projekteerijat G. Vignolat 1507-1573). Tema kuulsamad aiad olid: 16 saj algusest Orti Farnesiani mis olid Farnese suguvõsa aiad, ehitati Rooma Palatiumi künka nõlvale. Kasvatati taimeharuldusi. 8. Tähtsad aiad 16 sajandil Roomas: a. Villa Medici Monte Piniciolla b. Villa Lante Bagnaias autor Vignola alustati 1560 ja valmis 1573. Hoone ees suur parter, mille keskel suur purskkaev, teraasid, huvitavalt regulaariaiga liituv ja vastandiks olev park. c. Vignola ehitas ka teise aia Capraraola Palazzo Farnese d. Boboli aia Firenzes lasi ehitada Medici suguvõsa arhitekt Bartolomeo Ammannattil (elas 1511-1592) e
parimas seisundis. Siberi piimikas on suvises mererannas üsna silmatorkamatu, meenutades põdrakanepit või põldohakat. Ka siinne soomuraka populatsioon on tähtis: sellel liigil on Eestis vaid üks suur ja kolm pisemat leikohta, millest üks asub Lahemaal. Lahemaa rahvuspargi aladel on haruldasi taimi vaadeldud üle saja aasta. Huvitavaid vaatlusi on siin teinud 19. sajandi lõpul Edmund Russow, 1930. aastail Gustav Vilbaste, Teodor Lippmaa jt. Põhjalikumalt otisti taimeharuldusi rahvuspargi algusaastail taimkatet kaardistades. Hiljem on peamiselt maakondlike inventuuride ja riikliku seire käigus kontrollitud tähtsamaid leiukohti. Lahemaa kaitstavate taimede kohta saab lugeda Eesti Looduse 2011. aasta maikuu numbrist, mis on pühendatud Lahemaa rahvuspargi 40. juubelile. 9 3.4 Loomastik 3.4.1 Lahemaa imetajad
Teistes aedades jääb terrasseeritud osa eraldiseisvaks, ülejäänud aiaga sidumata osaks. Villa Farnesina e Orti Farnesina - need on Farnese suguvõsa aiad, mis ehitati Rooma Palatiumi künka jalamile. Autoriks Giacomo Barozzi da Vignola (+ kunstnik Raffael). See on üsna teistmoodi itaalia aed, kus puudub võrgustik (grid-pattern). Aed keset suurt parki - uued suunad aiakujunduses. Siin kasvatati mitmesuguseid taimeharuldusi, millest avaldati isegi uurimusi. Niisiis oli tegu omamoodi botaanikaaiaga. Tänapäevaks on sellest säilinud vaid mõningaid fragmente. Villa Lante. Huvi antiigi arhitektuuri, kunsti ja aiakunsti vastu kulmineerus just 16. saj terrasseeritud aedades nagu Villa d'Este, Villa Lante jt. Villa Lante on samuti Vignola planeeritud. Aiaga alustati 1560, sai valmis 1573. Selles on hoone ees suur nelinurkne parter, mille keskel asub suur purskkaev
annaabi.ee 
