aas-rebasesaba, kerahein, ohtetu luste Saagikus: Algareng ja kevadine kasv suhteliselt kiire. Saagivõime ei lange oluliselt ka suvel. Haljasmassisaagilt ületab sorti ,,Jõgeva 47" 3-10, kuivainesaagilt 2-7 ja seemnesaagilt 10%. Kvaliteet: Taimel on rikkalikult juurmisi lehti mistõttu rohi on hea seeduvusega. Lühivõrsete osatähtsus pärast loomist koristatud heinas on põhivõrdluskatse andmeil 36%. Toorproteiinisisaldus ja kuivaine seeduvus sordiga ,,Jõgeva 47" samal tasemel. Väiksema taimehaigustesse nakatumise tõttu söödavus 10% parem kui sordil ,,Jõgeva 47" Haiguskindlus: Kroonrooste suhtes vastupidavam kui ,,Jõgeva 47" Talvekindlus: Lumevaestel talvedel parema talvekindlusega kui ,,Jõgeva 47" Kestvus: 5-6 aastat Punane aruhein Punane aruhein ( Festuca rubra L. ) ,,KAUNI" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1989. aastal. Võsundiline muru- ja söödasort, 50-60 cm kõrgune Sorditüüp: alushein. Kasutus:
kloor muudab mugulate maitseomadusi ja halvendab nende säilivust. Mikroelemente antakse vastavalt mulla vajadustele. Eelidandamine Selleks, et saada saaki varem, tuleks kartuli seemnemugulad eelidandada. Eelidandamise ülesanded on: 1. Varastel sortidel varasema saagi saamine; 2. Hilistel sortidel tagatakse saagi valmimine ja saagi suurendamine; 3. Seemnekartulil vähendatakse nakatumist taimehaigustesse ja kahjuritesse. Eelidandamist kasutatakse ka juhul, kui: 1. On ebasoodsad kasvutingimused (niiske, raske muld); 2. Seemnemugulad on vanad või suhteliselt haiged (seeme on uuendamata); 3. Kasvatatakse pika kasvuajaga sorte, millelt tahetakse varakult saaki saada. Eelidandamine on katsetes andnud saagilisa 15...35%, olenevalt eelidandamise viisist, sordist ja kasvutingimustest. Eelidandamise viisid: Tootjad kasutavad siin kahte viisi: 1
(http://static2.nagi.ee/i/p/367/76/09194209d33726_l.jpg) Gasaania (Gazania) -särav gasaania (G.rigens) Eelistab kohevat, rähalist mulda ja avatud päikselist kasvukohta, niiskuse suhtes vähenõudlik. Kasvukohale istutatakse alles siis kui on möödas öökülmade oht. Talub ka väga tugevaid tuuli. Vajab harvendamist, rohimist, kobestamist, kastmist ja väetamist kompleksväetisega. Hooldamata taimed võivad kergesti taimehaigustesse nakatuda. Kasvatatakse peenras, kiviktaimlas ja nõlvakutel. Sobib teiste taimede vahele täiteks, peenardesse äärelilleks, rõdukastidesse ja konteineritesse. Joonis 4. särav gasaania (Gazania rigens) (https://lh5.googleusercontent.com/- BhWeAK8Xe1A/Ru57jhAsJfI/AAAAAAAAAzg/MS46dvOtcQs/s640/Picture %252520026.jpg)
Otra kasutatakse toiduviljana (jahu, tangud) ning õlle valmistamisel; suurem osa odratoodangust läheb loomasöödaks; odrapõhk on meil tavalisim sööda- ja allapanupõhk. Odra terade proteiinisisaldus on tavaliselt 9...13 (20) %; terades esineb lisaks kiudaineid 3...4%, rasva ~2% ja süsivesikuid 60...70%. Madalamat proteiinisisaldust, mis vastaks õlleodra nõuetele, soodustab pikk küpsemisperiood, jahe öö, mõõdukas temperatuur päeval, mõõdukas väetamine ja madal taimehaigustesse nakatumise tase. Talioder on tänuväärne kultuur oma varajase küpsemise poolest, mistõttu sobiks ta hästi koristuskonveierisse. Negatiivseks omaduseks on teistest taliviljadest tunduvalt nõrgem talvekindlus, raskel 2009/2010 aasta talvel hukkusid praktiliselt kõik taliodra külvid. Ka külma talub talioder teistest halvemini (kuni ~-15 °C). Suviteraviljad Suviteraviljasid kasvatatakse Eestis ~80% teraviljade kasvupinnast. Enamlevinumad on oder, nisu ja kaer, väiksemal pinnal (100..
annaabi.ee 
