Metsandus referaat Elin Muttik 9.kl 2010 Mis on mets? Mets on ökosüsteem, kus valdavaks on puud. Taimegeograafiliselt kuulub Eesti parasvöötme segametsade vööndisse. See tähendab, et kõige tavalisemaks taimkattetüübiks on okas- ja lehtpuudest koosnev segamets. Et Eesti asub aga selle vööndi põhjapiiril, kasvab meie metsades okaspuid võrreldes lehtpuudega rohkem. Inimene oma tegevusega on seda vahekorda veelgi okaspuude kasuks muutnud. Mõni tuhat aastat tagasi oli peaaegu kogu Eesti kaetud metsaga, kuid inimtegevuse mõju tulemusena suur osa metsa hävis. Tänapäeval on metsa
Peidab ta ju endas suurt, silmaga nähtamatut varandust (metsa nimetatakse ka ,,roheliseks kullaks"). Mida täpsemalt, seda saate teada, kui tööd loete. "Mets ühendab põlvkondi" (Metsanädala moto) 1. Mis on mets? Mets on ökosüsteem, kus valdavaks on puud. Taimegeograafiliselt kuulub Eesti parasvöötme segametsade vööndisse. See tähendab, et kõige tavalisemaks taimkattetüübiks on okas- ja lehtpuudest koosnev segamets. Et Eesti asub aga selle vööndi põhjapiiril, kasvab meie metsades okaspuid võrreldes lehtpuudega rohkem. Inimene oma tegevusega on seda vahekorda veelgi okaspuude kasuks muutnud. Mõni tuhat aastat tagasi oli peaaegu kogu Eesti kaetud metsaga, kuid inimtegevuse mõju tulemusena suur osa metsa hävis
vahtraliigid. Põhja-Ameerika osakonnas püüab pilku ameerika pärn (Tilia americana), millel lehelabal pikkust kuni 20 cm. Tähelepanu väärivad kanada juudapuu (Cercis canadensis), kolmeastlaline glediitsia (Gleditsia triacanthos), mägi-võlupõõsad (Fothergilla major) ja erinevad tsuuga liigid. Pargi arengusuund on ühendada puud ja rohttaimed ühtseks geograafiliseks istutuseks. Viimastel aastatel on taimegeograafiliselt rajatud parki palju täiendatud ja ümber kujundatud. Ida-Aasia osakonda on laiendatud Euroopa osa arvelt ja mis peamine, ka pargialust rohurinnet püüdnud vastava piirkonna taimedega haljastada. Kõige uuem on 2014. aastal kujundatud ja istutatud Ida-Aasia nõlv tiigi küljel. 2.4 Alpinaarium Alpinaarium ehk mägitaimede osakond asub aia keskel endise linnamüüri Jüri bastioni kaitsevalli nõlvadel ja orus. Enamik siinseid taimi kasvab looduses mäestike metsavööndi
areaalidega, põhiliselt Euro-Siberi, vähemal määral tsirkumboreaalsed (holarktilised) Euroopa ja Euraasia taimeliigid. Esimese Eesti floristilise liigestuse esitas 1925 Karl Reinhold Kupffer, kes jagas Eesti saarte, Siluri ja Devoni allvaldkonnaks. 1935 osutas Teodor Lippmaa edela-lõunast kirde–põhja suunas kulgevale floristilisele piirile, mis ühtib üldjoontes hilisjääaegse jääjärvede ja mere pealetungi kõige laiaulatuslikuma piiriga. T. Lippmaa järgi jaguneb Eesti taimegeograafiliselt lääneranniku ja saarte lääne-allvaldkonnaks, lääneranniku ja saarte ida-allvaldkonnaks, põhjaranniku, Häädemeeste, Loode-Eesti, Vahe-Eesti ja paekalda allvaldkonnaks ning Pandivere, Alutaguse, Lahkme-Eesti ning Kagu-Eesti valdkonnaks. [Est_taimestik] 7 Vetikad Vetikad on kõige lihtsama ehitusega taimed. Neil puuduvad taimeorganid. Sellist algelist taimekeha, kus pole organid eristatavad, nimetatakse talluseks. Paljud vetikad on nii väikesed, et me neid palja silmaga ei näegi
pajupõõsastega. Kohati, näiteks Tanisoos, võib näha ka siirdesoometsi ja rabalaike. Järskudel voorenõlvadel, voorejalamitel ning voortevaheliste vagumuste kõrgematel osadel levivad kuivad või niisked aruniidud, mis püsivad metsatuina vaid niitmise ja karjatamise tõttu (Remmel 1978). Vooremaa lõunaosa läbib lubjarikka pinnasega siluri ja lubjavaese pinnasega kesk devoni lademete avamuspiir, mis peegeldub ka taimestiku ilmes, eriti mõnede taimegeograafiliselt huvipakkuvate liikide levikus. Nii levivad Vooremaa põhjaosas ka mõned lubjalembelisemad liigid, nagu näiteks metsülane ja põdrajuur, mida lõunaosast ei leia. Metsülane on tulnud siia piki Ebavere Siimusti oostikku ning ta levila piirdubki nende oosidega. Haruldase liigi soojumika levila lõunapiir läbib Vooremaa põhjaosa (Remmel 1978). Vooremaal leidub ka kaitse all olevalt liike: valge ja väike vesiroos, näsiniin, kuldking,
ja metsaalad pakuvad turvalist elupaika inimpelglikele loomadele sealhulgas kaljukotkastele. Kõrvemaa on tihedalt seotud ka A. H. Tammsaare elu ja tegevusega. Maastikukaitseala on põhiliselt tasandikuline, ulatudes üle merepinna 60-80 m. Rohkesti leidub kaitsealal oose. Mõhnastikke on kaks - Mägede ja Taganurga. Järvi on 12. Suurim järv on Urbukse (4,6 ha), sügavaim on Purgatsi (13 m). 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Taimegeograafiliselt moodustab Kõrvemaa tajutava piiriala: siit võib leida mitmeid oma levila ida- või läänepiiril olevaid taimeliike ning samas on ka Ida- ja Lääne-Eesti tüüpi rabade looduslik piir. Valdavad on okaspuumetsad. Kõige olulisema botaanilise leiu tegi siiski koolmeistrist harrastusbotaanik J. Eplik 1933. aastal, avastades senini Eestis ainukeseks jäänud põhja-lippherne kasvukoha Mähuste järve lähedal. Metsa- ja
annaabi.ee 
