......... 3 Aurumasin........................................................................................................... 4 Aurumasina ajalugu............................................................................................. 4 James Watti aurumasin........................................................................................ 6 Kasutatud kirjandus............................................................................................. 8 Sissejuhatus Venemaa taigast Jenissei kubermangust leiti käesoleval aastal unustusse langenud vana aurumasin. Ka kohalikud elanikud olid selle asukoha unustanud. Tegu on Inglismaal valmistatud seadega, mida kasutati 19. sajandi keskel Jenissei kubermangus lõkkele löönud kullapalaviku päevil. Käesoleva masina ajaloost kõneleb ka käesolev kirjatükk. Aurumasin Aurumasin on soojusmasin, mis muundab auru soojusenergia mehaaniliseks tööks, laiemalt võttes aurujõuseade
Valgejänes Referaat Juhendaja: Katrin Lekk Pärnu 2012 Lühitutvustus Valgejänes on suurepäraselt kohastunud eluks kõlmades põhjapoolsetes mäestikupiirkondades. Ta talub koguni miinus neljakümne kraadini küündivat pakast. Valgejänes asustab üsna erinevaid biotüüpe arktilisest tundrast ja põhjapoolsetest okaspuumetsadest (taigast) kuni kõrgete mägedeni, kus ta viibib metsapiirist kõrgemal. Paljudes kohtades on tema käsutuses vähe varjepaiku ning seetõttu on ta suurema osa aastast jäise tuule ja vihma meelevallas. Eluviis Valgejänes veedab suurema osa oma elust erakuna. Talve saabudes hakkavad jänesed Arktikas suurematesse karjadesse kogunema, mis tagab neile kiskjate eest parema kaitse. Hädaohu korral paneb kogu kari erinevatesse suundadesse plehku,
Okasmetsad Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja- Ameerika. Laialt on levinud okasmetsade teinegi nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis laiuvad suured okasmetsad. Kliima on seal juba mõnusam ja mahedam. Talved on sisemaal siiski veel kärekülmad, aga suved see-eest juba üpris palavad. Taigast põhjapoole jääb metsatundra ja tundra, lõunapoole segametsad ja sealt edasi laialehised metsad. Okasmetsad piirnevad põhjapool metsapiiriga, mis enam-vähem ühtib põhjapolaarjoonega. Sellest piirist
Temp edasisel tõusmisel 100°C-ni algab tugev vee aurumine taignast ning pealispinnale tekib kõva koorik. Kooriku paksus oleneb sellest, kui palju on küpsetuskambris auru (niiskust). Suur õhusegu suhteline niiskus - aeglasemalt tekki kõva koorik Kuum aur kondenseerub taigna külmal pinnal, niisutab taigna pinda ning osaliselt imendub ka taignasse. Seega esimese 5 minuti jooksul taignatüki kaal suureneb 1,3% oma algkaalust. Temperatuuri tõusmisel aurub taigast niiskust ning toote kaal väheneb. Aurumine on intensiivsem seni, kuni toote pinnale pole tekkinud kõva koorikut. Kooriku paksenemine pidurdab niiskuse välja aurumist ja niiskus jääb pidama kooriku alumistesse kihtidesse. Toote sisu temperatuur ei tõuse üle 100°C. Kooriku temperatuur tõuseb kuni 160°C, jääb aga alati madalamaks küpsetuskambri temperatuurist. 29
rohukate, kuid põldudel see puudub. · Rohtlas langevad suvised suvised sademed harilikult ägeda hoovihmana. · Mõne vihmahoo järel võib saada sellest järskude kallastega mitme meetri sügavune uhtorg. Okasmets · Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. Laialt on levinud okasmetsade teinegi nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis laiuvad suured okasmetsad. · Talved on sisemaal kärekülmad. · Taigast põhjapoole jääb matsatundra ja tuntra, lõunapoole segametsad ja sealt edasi laialehised metsad · Okasmetsad piirnevad põhjapool metsapiiriga, mis enam-vähem ühtib põhjapolaarjoonega. Sellest piirist kaugemal põhjas ei saa enam metsad kasvada, on vaid üksikud puudetukad paremate kasvutingimustega kohtades. · Iseloomustavaid suurusi: 1. Kõige suurem loodusvöönd; 2. Enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; 3
Taiga- ehk okasmetsavöönd on noor loodusvöönd, kuna tekkis viimase 10 000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist. Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. Laialt on levinud okasmetsade teinegi nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis laiuvad suured okasmetsad. Kliima on seal juba mõnusam ja mahedam. Talved on sisemaal siiski veel kärekülmad, aga suved see-eest juba üpris palavad. Taigast põhjapoole jääb metsatundra ja tundra, lõunapoole segametsad ja sealt edasi laialehised metsad. Okasmetsad piirnevad põhjapool metsapiiriga, mis enam-vähem ühtib põhjapolaarjoonega. Sellest piirist kaugemal põhjas ei saa enam metsad kasvada, on vaid üksikud puudetukad paremate kasvutingimustega kohtades. · Asend ja kliima Taiga vöönd jääb parasvöötme põhjaossa, suur osa vööndist ulatub kaugele sisemaale, kus pole enam mere mõju kliimale
Pildist irduma päriselt ei jää. Aastal 73 ilmub Kuningaonni kuningas - taigaküti lugu. Hiljemalt see raamat avab Baturinliku ruumipoeetika. Igal autoril oma ruumipoeetika, Baturini puhul teadlik: võtab programmi, hiljem seda kommenteerinud programmilisust ja see on teatava isetehtud filosoofiaga seotud. See on nn avarilmade käsitlus. Avarilm - ruumiline väljendus, aga vaimsete otsingute ruumi ka. Konkreetselt avaldumise vormid, mis B huvitavad, on kolm: ta tahab kirjutada taigast, ta tahab kirjutada kõrbest ja merest. Tal on üsna varakult programm, et peab nendest kirjutama. Kõigest kohe ei jõua, aga hiljem jõuab küll kõige selle juurde. 70ndate loomingusse: võiks öelda, et võtab esialgu ainese elust endast, aga kasutab nihestatud esteetikat. Mingid kokkupuutepunktid areenile pürgiva modernistliku kirjutamisviisiga, aga vb vanema sümbolismi suurt haaret. Pretensioon seal ka sees
annaabi.ee 
