Okasmetsad Laura Ennukson Asend O Okasmetsad asuvad parasvöötme põhjaosas Euraasia ja Põhja-Ameerika mandril. Kliima O Asub parasvöötme põhjaosas, mandrilises kliimas. Suved on suhtelised soojad ja lühikesed, talved pikad ja külmad ning kohati väga karmid. Sajab piisavalt. Auramist on vähem, kui sademeid. Kõik neli aastaaega esindatud. Mullastik O Okasmetsas on leetmullad, mis on keskmise viljakusega. O Leetumine on mulla protsess, mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavamale. O Okasmetsades esineb ka igikelts, mis on külmunud maa-ala, mis sulab suvel osaliselt ära. Taimestik O Okasmetsade taimestik on suhteliselt liigirohke. O Neis on igihaljad okaspuud. Esineb ka kitsalehiseid puid näiteks haabu, kaski, pajusid, jne. O Esindatud kõik 5 rinnet :sambla- ja samblikurinne, rohurinne, puhmasrinne, põõsarinne, puurinn...
Aastatel 1990-2000 oli Soome metsa juurdekasv 28 ha ja aastatel 2000-2005 oli juurdekasv vaid 5 ha. Soome metsade rohkus on jäänud üsnagi muutumatuks. Nendest näitajatest võib järeldada, et metsa ohustab pigem kahanemine kui kasvamine. Hetkel ei ole võimalik öelda, kas ta hakkab kahanema vähe või palju, aga kahanemise oht jääb siiski. Teisalt aga võib see hakata ka kasvama. Soomes kasvavad valdavalt okasmetsad ehk taigad. Okasmetsades kasvab vähe puuliike. Soome okasmetsadest võib leida nii mände (nt. Soti mänd) kui ka kuuski (nt. Norra kuusk). Soome lõunapoolsest osast võib leida ka segametsasid. Üks vägagi tuntud puuliik Soomes on ka hõbekask. Kuna Soome kliima on soojenenud, siis on Soome lõuna osast levinud kaugele põhja ka tammed, vahtrad ja sarapuud. (Pole võimalust kasutada Google Earth'i kodus) Soome on madal riik, tema maapind tõuseb
Aastatel 1990-2000 oli Soome metsa juurdekasv 28 ha ja aastatel 2000-2005 oli juurdekasv vaid 5 ha. Soome metsade rohkus on jäänud üsnagi muutumatuks. Nendest näitajatest võib järeldada, et metsa ohustab pigem kahanemine kui kasvamine. Hetkel ei ole võimalik öelda, kas ta hakkab kahanema vähe või palju, aga kahanemise oht jääb siiski. Teisalt aga võib see hakata ka kasvama. Soomes kasvavad valdavalt okasmetsad ehk taigad. Okasmetsades kasvab vähe puuliike. Soome okasmetsadest võib leida nii mände (nt. Šoti mänd) kui ka kuuski (nt. Norra kuusk). Soome lõunapoolsest osast võib leida ka segametsasid. Üks vägagi tuntud puuliik Soomes on ka hõbekask. Kuna Soome kliima on soojenenud, siis on Soome lõuna osast levinud kaugele põhja ka tammed, vahtrad ja sarapuud. (Pole võimalust kasutada Google Earth'i kodus) Soome on madal riik, tema maapind tõuseb
Enamjaolt kasutab ta neid omatarbeks ning impordib veel juurdegi. Ise varustab end paljude teraviljade, osade juur- ja puuviljadega ning erinevate loomasaadustega. Ostab sisse hulgaliselt teravilju, kuna enda poolt toodetud kogusest jääb väheseks. Samuti ostab sisse loomaliha. Metsamajandus ja metsatööstus Metsad hõlmavad ligikaudu 68% kogu Jaapani riigi territooriumist. Seda on sellise suhteliselt väikese riigi jaoks küllaltki palju. Jaapani põhjaosas kasvavad okasmetsad ehk taigad. Honsh, Shikoku ja Kyushu saared on aga kaetud valdavalt lehtmetsadega.Säilinud Jaapani metsad paistavad silma suure liigirikkusega - Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Suuremad metsamassiivid paiknevad ühtlaselt Hokkaido saarel. Samuti on palju metsa igal pool Honsh saarel, välja arvatud kõrgvööndi aladel, mis paikneb saare keskosas.
Petmine oli vastastikune võitlus. Veel varasem kuju - reageering/emotsioon/tunne Tunne - ehmatus - teise hingeosa sisenemine - igatsus - hirm - hirm on see, mis mehe araks teeb - üllatus Söömine, piibu panek, näopesu - petmise vastandamine Hoole-, lina-, õnnekägu. Eest-vasak-parem-tagant. Sünnipäevi ei peetud (inimesekesksus). 27.10.2011 Väeotsimistoimingud - taigad [U.Masing ,,Eesti usust" Castaneda nt. ,,Jutustused jõust" ,,Kalevipoeg" naiste pärimused ,,Kalevala" meeste pärimused] Jaaniöö - sõnajalaõis - rituaalne alastus (algaega tagasi pöördumine)
Selles suunas langetamine ja järkamine toimus elektrisaagidega ning laasimine kirveste ja elektrioksasaagidega, kokkuvedu hobuste ja traktoritega. Antud tehnoloogia suureks puuduseks oli sage elektrikaablite raielangil läbilõikamine või purunemine traktori roomikute all. Tänu lõppladude tekkele 1950-ndate teisel poolel hakati elektrisaage kasutama seal estakaadidel ja metsas algas langetamisel-laasimisel bensiinimootorkettsaagide ajastu (Druzbad, Uuralid, Taigad, Husqvarnad, Partnerid ning oksasaed), ühtlasi oleks see teiseks suunaks. Kuuekümnendate lõpul ja seitsmekümnendatel algas N. Liidus ja Eestis langetusmasinate ajastu. Joonistel 4.3.1.11 ja 4.3.1.12 kujutatud langetusmasinate kasutamine oli episoodiline ja lühiajaline (masinate tehnoloogiline lahendus ei rahuldanud). Laasimiseks kirved ja üksikud Husqvarnad-Partnerid ning Rakvere Metsakombinaadis laasimismasin SM-2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
