kellarihmade juures. Jellingi stiilis,ei kasutatud enam haarava looma motiivi, küll aga on esindatud haaravate käppade motiiviga loomi. paelolendid kaunistati redelimustriliste triipudega ja neil olid avatud lõuad ning nende ülahuul oli sik - sakiline. Nad olid kujutatud pikkade seasabadega ja spiraalsete puusadega. Mõlemas stiilis kasutati pronksi, hõbedat, kulda ja puud. 10.saj keskpaigas arenes jellinge mallidest välja Mammeni stiil (950-1060a) Selles stiilis loodud taiestel on loomad tõepärasemad, kuigi nende väänlevate kehade moonutused on samavõrra fantastilised. Loomade kehad olid tihti kaunistatud keerukamate mustritega, kui Jellingi stiilil. Loomade kehasi täideti täpilise mustriga. Spiraalse puusa motiiv suurenes veelgi. lisaks hakkavad esile kerkima taimemotiivid võsude ja köitraagsilmust näol. Materjalidest kasutati pronksi, hõbedat, kivi, puud ja elevandiluud. Veelgi tähtsamaks muutusid taimemotiivid 11. saj
sajandi teise pooleni. Mõlema tunnusjooneks on siuglevalt ühtepõimunud kehadega ,,paelolendid". Borre stiili kuuluvatel teostel esineb vahel ka rõngasahela motiiv, mida kasutatakse tänapäeval metallist kellarihmade juures. Häid näiteid Borre stiili kohta on leitud kuulsa Gokstadi laevmatuse kohalt. Kümnenda sajandi keskpaigas arenes Jellinge mallidest välja Mammeni stiil, mis sai endale nime Jüütimaal Mammenis leitud kirvest ehtivate kaunistuste järgi. Selles stiilis loodud taiestel on loomad tõepärasemad, kuigi nende väänlevate kehade moonutused on samavõrra fantastilised. Lisaks hakkavad esile kerkima taimemotiivid võsude ja köitraagsilmuste näol. Kõnealusesse kategooriasse kuuluvad niisugused meistriteosed nagu näiteks Bambergi kirst ja madudesse mänhkunud loom Harald Sinihamba mälestuskivil Jellingis. Veelgi tähtsamaks muutusid taimemotiivid üheteistkümnenda sajandi alguses Mammenile järgnenud Ringerike perioodil. Selle ajaks oli lehemuster
sõnad, mis tema suhu pandud, üht Ristija Johannese tuntud ütlust: "Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!" Tema kõnedes leidub sõna-sõnalt palju teisigi Johannese väljendeid. Näib, et kaks koolkonda elasid kaua heas läbisaamises, ja pärast Johannese surma oli Jeesus kui usaldusväärne ametivend üks esimesi, kellele sellest sündmusest teatati. Verrocchio ja Leonardo da Vinci. Jeesuse ristimine. Uffizi Galerii, Firenze. Jeesuse ristimise stseeni on oma taiestel kujutanud väga paljud kunstnikud. Üks tuntuim seda temaatikat kajastav maal on praegu Uffizi Galeriis Firenzes. Sellel maalil on kaks autorit: Verrocchio6 (1435-1488) ja Leonardo da Vinci (1452-1519). Pilt pärineb ajast, mil kolmeteistaastane Leonardo oli just asunud õppima kuulsa skulptori ja kunstniku Verrocchio ateljeesse. Teose peategelased maalis õpetaja, pildi vasakus nurgas olevad inglid ja maastiku nende kohal aga nooruke Leonardo
KOKKUVÕTE Selle uurimustöö tulemusena sain teada, et Leonaro da Vinci lisaks maailmakuulsale maalikunstnikule ka leiutaja, arhitekt, skulptor, inimese anatoomia ülesjoonistaja.(Mets, 2002) Sellest järeldub, et ta oli mitmekülgne teadmistehuviline, sest ta tahtis teha imesi.Omapärasel kombel see tal ka õnnestus.Kuid ükski kunst ei sünni ainult andekusest.Andekuse muutis, millegiks erakordseks armastus oma töö vastu.Just armastus on see, mis peegeldub ka nägudelt tema loodud taiestel. Palju on Vinci elus teadmata seiku.Väga vähe on teada tema emast ja ometi just temaga seostatakse Vinci loomingu algmeid.Leonardo kirjutab oma vihikusse: ,,Kus pole lootust seal jääb üle ainult tühjus" See lause jäägu salasooviks, et kunagi selgub maali ,,Mona Lisa" tegelik prototüüp. 13 KASUTATUD KIRJANDUS Jilek, F. 1988. Mees Vincist Tallinn: Kunst Wikipeedia Leonardo da Vinci. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinci 3
kuivatas neid oma juustega, ning koda täitus salvi lõhnast. Aga üks tema jüngritest, Juudas Iskariot, kes valmistus teda ära andma, ütles: "Miks seda salvi ei ole kolmesaja teenari eest müüdud ja raha antud vaestele?"[---] Siis ütles Jeesus: "Jäta naine rahule, et ta seda hoiaks minu matmise päevaks. Vaesed on ju alati teie juures, aga mind ei ole teil alati." Laatsarus ja tema õed Marta ja Maarja esinevad väga paljude kunstnike taiestel. Laatsaruse elluäratamine on paelunud mitmel korral suurt hollandlast Rembrandti (16061669). Üks seda temaatikat käsitlev õlimaal on praegu USA-s Los Angelese County Muuseumis. Nagu Rembrandti puhul ikka, suundub kõrvalt tulev valgus tegelasele, keda kunstnik soovib eriliselt esile tuua. Siin on selleks Laatsaruse õde Maarja. Kristus seisab lahtise haua kohal, üks käsi üles tõstetud, teine all; Laatsarus kergitab end kirstus. Ei puudu ka sellele kunstnikule nii
Väga õnnestunud on ka maali diagonaalile üles ehitatud kompositsioon: paremal ülemises nurgas hoiab Peetrus ?) hammaste vahel surilina ja all vasakul toetab üks kolmest Maarjast surnud Jeesuse jalgu. Punases rüüs nooruke Johannes hoiab kätel armastatud õpetaja keha, kes nagu polekski surnud, vaid mõneks tunniks sügavasse unne vajunud. Rubens. Ristilt võtmine. Antverpeni katedraal. Rembrandt. Ristilt võtmine. Vana Pinakoteek. Münhen. Jeesuse ristilt võtmist on oma taiestel kujutanud väga paljud kunstnikud. Rembrandtil (1606-1669) on kolm "Kristuse ristilt võtmist" (kaks Münchenis, üks Washingtonis). Kõigile kolmele tööle on iseloomulik just sellele suurele kunstnikule omane nn. keldriluugivalgus, mis nendel piltidel on suunatud Jeesuse surnukehale. Kindlasti on suur hollandlane kujutanud ristilt võtmise stseeni palju realistlikumalt kui Rubens. Rembrandti Kristus on tõesti surnud. Sellele viitab Jeesuse käte, jalgade ning kogu keha lõtvus
Tööst õhkub ääretut siirust ning kaastunnet. Väga õnnestunud on ka maali diagonaalile üles ehitatud kompositsioon: paremal ülemises nurgas hoiab Peetrus ?) hammaste vahel surilina ja all vasakul toetab üks kolmest Maarjast surnud Jeesuse jalgu. Punases rüüs nooruke Johannes hoiab kätel armastatud õpetaja keha, kes nagu polekski surnud, vaid mõneks tunniks sügavasse unne vajunud. Jeesuse ristilt võtmist on oma taiestel kujutanud väga paljud kunstnikud. Rembrandtil (1606-1669) on kolm "Kristuse ristilt võtmist" (kaks Münchenis, üks Washingtonis). Kõigile kolmele tööle on iseloomulik just sellele suurele kunstnikule omane nn. keldriluugivalgus, mis nendel piltidel on suunatud Jeesuse surnukehale. Kindlasti on suur hollandlane kujutanud ristilt võtmise stseeni palju realistlikumalt kui Rubens. Rembrandti Kristus on tõesti surnud. Sellele viitab Jeesuse käte, jalgade ning kogu keha lõtvus
annaabi.ee 
