1950-60 jätkas India peaminister Jawaharlal Nehru ja tema partei India rahvuskongressi juhtimisel katseid ühendada demokraatiat ja sotsialismi, jäädes sõltumatuks USA-st ja NSVL- ist. India pani 50ndate aastate keskel aluse nn blokiväliste maade liikumisele. Sisepoliitikas üritas Nehru murda demokraatiaga ühitamatuid traditsioone ja seada avalikku elu europalikele rööbastele. St. avaliku elu ilmalikustamist. 2. siseprobleem- india oli äärmiselt usuline ja keeleliselt mitmekesine. Seetõttu ehitati india üles föderatiivse riigina, mis koosneb osariikidest. 50ndate keskel käivitas Nehru ulatusliku industrialiseerimisprogrammi, kutsus appi NSVL'i ja Lääne-Saksamaa. Kuna indiast rasketööstusgiganti ei saanud, suunati jõud põllumajanduse kaasajastamisele. Nehru suri 1964 ja 1966 sai peaministriks tema tütar Indira Gandhi. Ta jätkas üldjoontes oma isa poliitilist joont, kaldudes sellest mõnevõrra vasemale. See kajastus ka väga soojades suhetes...
Grammatikakooli peaaineks oli kirjandusteoste lugemine ja arutlus, kreeka ja ladina keele kirjalikud ja suulised tööd. Palju eeskuju saadi kreeklaste töödest. Enamik ajast kõneles õpetaja, õpilasi küsiti vähe ja neile anti üldse vähe sõnaõigust. Peamiselt tegid õpilased märkmeid, seetõttu jäi räägitav sageli segaseks. Õpilased hiilgasid sellega, et tõid koju ja näitasid ette tihedalt täiskirjutatud tahvlikesed märkmetega. Kuid päris passiivne õpilase roll ka ei olnud. Ta pidi tunnis tegema kirjalikke töid, luulet, proosasse ümber panema, arendama mõnd sentensit, kootama väikesi jutukesi luule või mütoloogilistel teemadel. Tõlkimine grammatikuse õppeprogrammi arvatavasti ei kuulunud. Pärast grammatikuse kooli lõpetamist läks noormees riitori juurde kooli, kuigi osaliselt tegelesid retoorikaga juba grammatikused .
Orkestris kasutatav kastanjett koosneb kolmest puutahvlikesest (võivad olla ka luust või plastmassist). Keskmine tahvlike ja pillivars, millest pillimees kinni hoiab, on üks tervik. Äärmised tahvlid on servapidi kinnitatud niidi või nahkpaelaga keskmise tahvli külge nii, et nad saaksid veidike liikuda. Tahvlitel on keskmise tahvli poolsel küljel väikesed õõnsused. Kui pillimees nüüd kastanjetti varrest raputab, löövad äärmised tahvlikesed vastu keskmist ja pill teebki häält. Niisiis on kastanjetil need asjad, mis millegi vastu löövad, juba pilli küljes olemas ja pillimehel pole vaja lisavahendit, et pilli häält tegema panna. Kastanjetid teevad toredat klõbinat. Kastanjetid Marakaa Marakaa on puust varre külge kinnitatud suur seest tühi muna, mis enamasti on ise ka valmistatud puust
äridokumendid, kus kirjutajad lähtusid loomulikult kaasaegsest keelevormist, paljastades nõnda keeles toimuvaid muutusi. Vanaegiptuse keel oli kasutusel Vana Riigi ajal. Nagu raidkirjadest näha, pakkus ta hilisemale ajajärgule kirjanduslikku eeskuju. Ehkki selle põhijooned säilisid, pidid moodsama kõne muutuvad vormid seda paratamatult mõjutama. Varasemad meile teada-olevad näited on esimese ja teise dünastia aega kuuluvad raidkirjad (steelid, annaalide tahvlikesed, pitserid napi teate või pealkirjaga) mis on siiski liiga lühikesed, et anda täpsemat ülevaadet antud perioodi keelest ja kõnest. Järgneb hulk raidkirju ning mõned kolmanda, neljanda, viienda ja kuuenda dünastia aegses keeles kirja pandud ajaloolised tekstid. Selle ajajärgu kirjutised moodustavad mahukaima osa viienda dünastia lõpul või kuuenda dünastia ajal rajatud püramiididesse jäädvustatud arvukad rituaalsed tekstid ning loitsud.
loomulikult kaasaegsest keelevormist, paljastades nõnda keeles toimuvaid muutusi. Vanaegiptuse keel (32/31 22 ss.) oli kasutusel Vana Riigi ajal. Nagu raidkirjadest näha, pakkus ta hilisemale ajajärgule kirjanduslikku eeskuju. Ehkki selle põhijooned säilisid, pidid moodsama kõne muutuvad vormid seda paratamatult mõjutama. Varasemad meile teada-olevad näited on esimese ja teise dünastia aega kuuluvad raidkirjad (steelid, annaalide tahvlikesed, pitserid napi teate või pealkirjaga) mis on siiski liiga lühikesed, et anda täpsemat ülevaadet antud perioodi keelest ja kõnest. Järgneb hulk raidkirju ning mõned kolmanda, neljanda, viienda ja kuuenda dünastia aegses keeles kirja pandud ajaloolised tekstid. Selle ajajärgu kirjutised moodustavad mahukaima osa viienda dünastia lõpul (24.s.) või kuuenda dünastia ajal (24-22 ss.) rajatud püramiididesse jäädvustatud arvukad rituaalsed tekstid ning loitsud.
annaabi.ee 
