tehtud). Tuleviku koolis võiks õpetaja aidata õpilasel leida asjad või ained, mis õpilasele kõige rohkem huvi pakuvad ning siis anda talle õppematerjalid ja suund kätte ning lasta ise õppida. Õpetajad võiksid jääda siiki alles, sest kui õpilasele jääb midagi arusaamatuks, on tal kellegi käest küsida. Nii nagu igas valdkonnas, hakatakse ka koolis üha rohkem kasutama tehnilisi vahendeid. E-kool on praeguseks päeviku täiesti asendanud ja räägitakse juba õpikute asendamisest tahvelarvutitega. Eks neil mõlemal on nii head kui ka halvad küljed, kuid arvan, et kool ei saa jääda maha ülejäänud ühiskonnast. Kui enamus inimesi kasutab raamatute lugemiseks juba e-lugereid, siis pole mõeldav, et lapsed peaksid kooli ja koju iga päev hunniku õpikuid tassima. Praegu ei jää siiski e- õpikute takistuseks tehnilised vahendid, vaid pigem elektrooniliste õppematerjalide puudumine. E-õpikute jaoks tuleb luua uued õppematerjalid, vanade õpikute digitaliseerimine on üsna mõttetu
Inimesed ei saa sõita väga kiirete autodega, sest näiteks Eestis ei ole kiirteid, seega ei ole mõtet osta endale selliseid autosid, kui nendega ei saa kiiresti sõita. Kuid samas nende autodega on väga hea sõita näiteks Saksamaal, sest seal on palju kiirteid. Seega ma arvan, et tuleks ehitada rohkem kiirteid, kuid selliseid, mille eest ei tuleks maksta. Kõik õppimised ja tööd hakkavad toimuma läbi interneti. Ma arvan, et aastaks 2020 käivad kõik õpilased koolis ainult süle- ja tahvelarvutitega. Isegi praegu lubatakse koolis kasutada sülearvuteid teatavates tundides. Arvutiga saab olulisemad asjad palju kiiremini kirja panna kui vihikusse üles kirjutada. Ma arvan, et selline muutus toob ainult kasu, sest lapsed ei pea siis nii palju vihikuid kaasas kandma, vaid piisab arvutist ja õpikutest. Samas on ka neid lapsi, kes ei saa koolis käia tervislikel põhjustel ning nemad saavad õppida läbi interneti. Õnneks, on see juba väga palju arenenud ning loodan, et lapsed, kes ei ole
raske maha jätta. Meie hetkel elame tehnikaajastul. Kõik asjad, teenused ja muu on suuremas osas asnedatud tehnikaga või vähemalt tehnika on abiks. See kõik on huvitav aga sellega kaasnevad omad riskid, millest räägin hiljem. Nimelt on tänapäeval suur osa töid arvutiga, mitte nagu võrreldes kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Samuti liigub tööstus pigem ka mobiilsuse suunas. See ei ole võimatu tsenaarium, kui tulevikus on arvutid asendatud telefonidega ning tahvelarvutitega, kuna isegi praegu on nende jõudlus uskumatult hea suuruse kohta. 3 2. Mis on arvutisõltuvus? Arvutisõltuvus on liigne arvutikasutus määral, mis segab tavaelu elamast. Et arvutid ümbritsevad meid kõikjal, on raske eristada sügavalt huvitunud kasutajat arvutisõltlasest. Esimesena viitas sellise sõltuvuse võimalikkusele briti elektroonilise õppe akadeemik Nicholas J. Rushby oma 1979. aasta raamatus "An Introduction to Educational
samamoodi polnud paljuks enamaks mugavad kasutada kui helistamiseks ja mõningaseks veebi sirvimiseks, siis Iphonede ja selle kloonide tulekuga ehk supertelefonide tulekuga on tekkinud suur probleem- nendega saab jätkuvalt helistada, mugavam veebis olla ja nendega saab raadiot kuulata ja nt. youtubes videosid vaadata st andmeside maht on oluliselt suurenenud ja transmisioonivõrk ei pea sellele vastu ja ennustatakse ette, et tahvelarvutitega läheb see probleem veel teravamaks. On tekkinud dominantne toode ja kuidas see laiem keskkond ikkagi soodustab selle telefoni võidukäiku. 3. Spetiifiline faas: Konkurentsivõitluse rõhk on kulude vähendamisel. Põhiargumendiks on väiksemad kulud. Innovatsiooni stimuleerib surve kulude vähendamiseks, kvaliteedi parandamiseks jne. Kui tahate odavat toodet pakkuda, aga kvaliteeti jäta samale või isegi tõsta.
annaabi.ee 
