· Skenest kujunes suurejooneline sammaste ja skulptuurkaunistustega lava, mis oli arhitektuuriliseks kaunistuseks etendustel. Kreeka Skulptuur · Teemaks oli ideaalne inimene · Arhailisel ajastul kujunes välja kindel ümar plastiline skulptuuride tüüp · Kujutati alasti naist(kore) ja alasti meest (kouros) · Iseloomulik on tardunud hoiak ja võluv naeratus · 5 saj e.Kr toimus murrang Hakati kasutama kergemini tahutavaid kive ja pronksi(s.t. keerukamaid skulptuure) · Klassikalise perioodi õitseajal töötas Ateenas skulptor Müron. Tema tööd moodustavadki klassikalise perioodi õitsenguaja (Kettaheitja skulptuur) · Vabamad liigutused ja ilmekamad kujud · Sõja temaatika · Sparta skulptor POLYKLITOS ei huvitanud keeruline liikumine ja lehvivad rõivad. Kujutab sõjamehe ideaalkuju, rahulikke figuure · 4. Saj e.Kr suurmeister PRAXITELES marmorist inimilu ideaal
lähemal Tihti moodustasid need nn. Ülalinnu, kui palju templeid lähestiku ehitati Tähtis teema Kreeka kunsti ajaloos Hiljuti on leitud palju skulptuure. Need kujud olid jäigas poosis, üks jalg pool sammu ees ja pilk on suunatud ebamäärasesse kohta ,,Koros" on alasti meesterahva kuju arhailises poosis Pikkadesse rüüdese riietatud naisterahvaste skulptuurid ,,Arhailine naeratus" oli neil kujudel Materjaliks kasutati pehmeid ja kergesti tahutavaid kivimeid Hakati kasutama pronks ja marmorit Templi sambad olid taha poole kaldu Krepidooma Kreeka Templi Arhitektuur 3 põhiosa: Baas, sammastik, talastik Templid ehitati küngastele ja mägedele Moodulsüsteem Võetakse üks algmõõt ja teised suurused saavutati selle algmõõdu teatavate arvudega korrutamisel Kolmnurkne viil ehk Tümpanon 3 erinevat arhitektuuri stiil, mida tunneb ära sammaste ülemiste otsade järgi Dooria ; Joonia ; Korintose
Nii üldpildis kui ka detailides valitses suurejooneline, rahulik harmoonia. Templid olid põhiliselt ehitatud valkjast ja hallist marmorist. Arvukalt ehitati amfiteatreid. Neist suurejoonelisem on Colosseum, mis asub Roomas. Skulptuur - Kreeka skulptuuri teemaks oli ideaalse inimese kuju. Valitsevaks olid rõivais naisfiguurid. Neile oli iseloomulik tardunud hoiak ja grimassi-taoline naeratus. Materjalina kasutati pehmeid, kergesti tahutavaid kivisorteja sitket pronksi. Kreeka portree rõhutas esmajoones üldinimlikke jooni, rooma portree aga lähtus individuaalsest karakteristikast, kartmatanäidata inimest niisugusena, nagu ta oli. Maalikunst - Maalikunsti arenemist saame jälgida ainult vaasimaalide põhjal, kuna aja jooksul on kõik muud teosed hävinud. Vaasimaali süeed pärinesid mütoloogiast, ajaloost või olustikust. Väga harva kujutati stseene igapäevasest elust. Värvid olid
Valitsevaks said rõivais naisfiguurid üldnimetusega koore ja alasti noormehe kujud üldnimetusega kuuros. Noormeest kujutatakse seisvana üks jalg pisut ees, käed rusikas keha ligi ja mõlematel kujudel on omapärane tardunud naeratus näol. 5. Saj. eKr toimus murrang Kreeka plastikas. Selline siiras mõtteväljendus ja arhailine vorm asendus palju liikuvama ja keerulisema kompositsiooniga. Materjaline kasutati pehmeid kergesti tahutavaid kivisorte ja pronksi. 5saj. eKr. Töötas Ateenas skulptor Müüron. Tema tööd moodustavad otsese ülemineku klassikalise ajastu kunsti. Nt ,,kettaheitja" . Tema töö oli 12 meetri kõrgune Parthenonis. Kuju on hävinenud. Ateena kilbile oli ta jäädvustanud enda portree. Veel oli kujutatud ateenlaste piduliku rongkäiki. Teine selle aja suurmeister Polykleitos pärined Spartast. Teda ei huvitanud keerulise liikumise ja kaunite rõivaste kujutamine. Ta kujutab rahulikult seisvaid figuure.
· Skulptuur o Arhailisel ajastul kujunes välja kindel ümarplastiline skulptuuride tüüp. Tavaliselt kujutati noormeest ehk kuoros't ja seisva naise skulptuur, neile oli iseloomulik tardunud hoiak ja grimassitaoline naeratus, mõeldud eest vaatamiseks, nagu Egiptuses; o 5. sajandi algul toimus kreeka plastikas, materjalidena hakati kasutama kergesti tahutavaid kivisorte ja pronksi, mis tõttu nende skulptuure ongi väga vähe säilinud o Myron Ateena skulptor, rmt-s kettaheitja, kujutas sportlasi, tema tööd moodustavad otse ülemineku klassikalisse kunsti; o Kreeklased kujutasid ideaalset inimest, kogu kreeka kunstile iseloomulik; o Polykleitos Spartast, rmt-s odakandja, ideaalne sõjamees, kujutas sõjamehi,